Uudis

Elektrienergia tootmiseks ühistutesse koondunud kodumajapidamised saavad tulevikus katta olulise osa enda tarbitavast elektrienergiast, mis vähendab majapidamiste kulusid ja suurendab varustuskindlust, kirjutab Arenguseire Keskus värskes lühiraportis “Energiaühistute kujunemise väljavaated Eestis”.

Ukraina sõjapõgenike kaasamine Eesti tööturule on läinud paremini kui teistes riikides, kuid arenguruumi on Ukrainast saabunute kvalifikatsioonile paremini vastavate töökohtade leidmisel, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist “Ukraina sõjapõgenike mõju hõivele ja majandusele”.

14. juunil toimus Arenguseire Keskuse rohekonverents “Mis ootab Eestit rohepöörde käigus?”. Rohekonverentsil käsitleti Eesti valikuid rohepöörde elluviimisel ning arutleti, kuidas tegutseda kõrge määramatuse tingimustes, mis rohepöördega seondub.

Eesti tulevane majandusedu sõltub rohetehnoloogiate arendamisest, kuid Eesti roheinvesteeringute maht on praegu ligi kaks korda väiksem kui peaks, leiab Arenguseire Keskus värskes raportis “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.

Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks ja kestlikuks arenguks tuleb senisest enam panustada rohetehnoloogiate arendamisse. Murekohaks on, et Eesti riigi tugi teadus- ja arendustegevusele kohalikes ettevõtetes on rahvusvahelises võrdluses napp ja ebastabiilne, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.

Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on suur väljakutse nii Eestis kui mujal maailmas. Rohepööret nähakse ebavõrdsuse suurendaja, hinnataseme kergitaja ning konkurentsivõime langetajana. Teisalt kiirendab rohepööre tehnoloogilist arengut ja toob globaalsel turul kaasa suuri majanduslikke võimalusi.

Alates Venemaa kallaletungist Ukrainale on Eestis elukoha registreerinud 32 000 inimest ning sõjapõgenikud moodustavad umbes 2,2% Eesti rahvastikust. Põgenike osakaal rahvastikust ja nende vastuvõtuga seonduv koormus varieerub omavalitsuste lõikes oluliselt, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Omavalitsuste koormus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel”.

Ukraina sõjapõgenike võimalik Eestisse elama jäämine lükkab Eesti rahvastiku vähenemist mõnevõrra edasi, kuid sisserände mõju on võrreldes varasema prognoosiga lühiajalisem, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist “Ukraina sõjapõgenikud Eestis – rahvastik ja lõimumine”.

Arenguseire Keskusesse asus eksperdina tööle enam kui 20-aastase rahvusvahelise kogemusega analüütik Märt Masso.