Eesti tulevane majandusedu sõltub rohetehnoloogiate arendamisest, kuid Eesti roheinvesteeringute maht on praegu ligi kaks korda väiksem kui peaks, leiab Arenguseire Keskus värskes raportis “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.
Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks ja kestlikuks arenguks tuleb senisest enam panustada rohetehnoloogiate arendamisse. Murekohaks on, et Eesti riigi tugi teadus- ja arendustegevusele kohalikes ettevõtetes on rahvusvahelises võrdluses napp ja ebastabiilne, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.
Rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine on suur väljakutse nii Eestis kui mujal maailmas. Rohepööret nähakse ebavõrdsuse suurendaja, hinnataseme kergitaja ning konkurentsivõime langetajana. Teisalt kiirendab rohepööre tehnoloogilist arengut ja toob globaalsel turul kaasa suuri majanduslikke võimalusi.
Eesti erinevate leibkonnatüüpide keskkonnajäljed on sama mõõtu, ületades Maa taluvuspiiri keskmiselt 3,8 korda, kuid peamine erinevus tekib elukoha kütte ja liikuvusega seotud keskkonnakoormuses, leidis Arenguseire Keskus oma raportis „Eesti inimeste keskkonnajälg sotsiaalsete gruppide ja piirkonna lõikes“.
Digitehnoloogiate levik kõigisse eluvaldkondadesse on toonud kaasa üleilmse majanduste ja ühiskondade andmestumise, millega kohandumisel saaks Eesti olla Euroopa Liidus teerajaja, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud raportist „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.
Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 23. novembril raporti „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“, mis annab ülevaate Eesti digiühiskonna tulevikuvõimalustest ja väljakutsetest.
Kuidas panna avaliku sektori poolt kogutavad andmed paremini teenima nii Eesti ühiskonda kui iga üksikut elanikku, küsitakse 30. novembril toimuval Arenguseire Keskuse andmekonverentsil „Kuidas panna andmed teenima?“.
Euroopa Liidu andmestrateegia rakendumine muudab väga oluliselt andmemajanduse mängureegleid, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Mida toob Eesti jaoks kaasa Euroopa Liidu „suur viisik“ ehk uued andmevaldkonna õigusaktid?“. Eestile tooks see võimaluse saada rohkem tulu andmete väärindamisest.
Milline näeb tulevikus välja kodumajapidamiste elektritarbimine ja kuidas muuta seda säästlikumaks ning juhitavamaks, küsitakse täna toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Elustiili muutuste mõju energiakasutusele: kuidas juhtida elektrinõudlust?“
Eestis on tasakaal andmekaitse nõuete ja avaliku teabe saamise õiguse vahel paigast ära, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused“. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR/IKÜM) rakendumine on andmete kättesaadavust veelgi vähendanud.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda