Uudis

Eestisse on jõudnud Venemaa-Ukraina sõja tulemusel ligi 40 000 sõjapõgenikku. Mida tähendab sisseränne Eesti rahvastikuarengule, tööturule ja inimeste heaolule, küsitakse täna, 7. juunil toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Mida toob Eestile sõjapõgenike sisseränne?“.

Ühiskonna vananemine ja kiired muutused tööturul tõstavad Eesti ette küsimuse, kuidas tagada lähikümnenditel elanikele vajalikud teenused, kirjutatakse värskes Arenguseire Keskuse aastaraamatus.

Eesti maksusüsteemi tulevikukindluse seisukohast on suurima löögi all sotsiaalmaks, kuna maksubaas kahaneb ning samal ajal vajadus ravi, pensioni ja sotsiaalteenuste järele ühiskonna vananedes kasvab, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Kulusid on võimalik senisest enam katta varamaksudest, mida Eesti kasutab Euroopa Liidu keskmisest viis korda vähem.

Eesti elanike suurim kindlustamata risk on vajaduse tekkimine pikaajalise hoolduse järele, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Ligi pooled üle 65-aastaseks elanud inimestest vajavad oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid.

Järjestikuste majanduskriiside tulemusel teravneb platvormitöötajate puuduliku sotsiaalkaitse probleem, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Digiplatvormide vahendusel töötamise vähesed või puuduvad sotsiaaltagatised hakkavad mõjutama ka Ukraina sõjapõgenikke.