Eesti edestab kõrgharitute osakaalult enamikke Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kuid võrreldes teiste OECD riikidega töötavad tudengid õpingute kõrvalt rohkem ja ka väljalangevus on suurem, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Eesti kõrghariduse hetkeseis ja väljakutsed“.
Uudised
Kõrghariduse rahastamise küsimus muutub Eestis järjest aktuaalsemaks, sest aastane puudujääk ületab juba 100 miljoni euro piiri. Täna, 1. veebruaril peetaval Arenguseire veebiseminaril „Kes peaks maksma kõrghariduse arve?“ käsitletakse peamiseid kõrghariduse rahastamise suundumusi Euroopa riikides.
Koroonapandeemia on pannud hariduse kiiremini digitaliseeruma ja järjest enam toimub õppimine veebikeskkonnas. Täna toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kas kõrgharidus seisab pöörde lävel?“ arutatakse Eesti kõrghariduse suundumusi järgmise 15 aasta jooksul.
Eesti transpordisüsteemi säästlikkus sõltub eelkõige Tallinnast ja Harjumaast, kus tehakse ligi 50% Eesti sõidukite läbisõidust, selgub Arenguseire Keskus täna avaldatud raportist „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.
Arenguseire Keskus avaldab homme, 25. mail raporti „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“, mis vaatleb Eesti elanike liikuvust ja sellest tulenevaid väljakutseid transpordisüsteemile.
2030. aastaks väheneb bensiini- ja diislikütuse aastane aktsiisilaekumine riigieelarvesse elektrisõidukite laiema leviku tõttu tänastes hindades ligi 100 miljoni euro võrra, selgub Arenguseire Keskuse teisipäeval avaldatavast raportist „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.
Eesti transpordisüsteem on väga autokeskne ja järgmiste kümnendite peamiseks väljakutseks on sõiduautodega seotud keskkonnamõjude vähendamine. Arenguseire Keskuse tellitud uuringust „Eesti elanike liikuvusprofiilid“ selgub, et vähemalt viiendik linnaelanikest oleks valmis asendama isikliku sõiduauto kasutamise mõne säästvama liikumisviisiga.
Koroonakriis on aasta jooksul läinud Eestile maksma vähemalt 1,57 miljardit eurot ja majandusse on jäänud panustamata 20,8 miljonit töötundi. Kriisi mõju ei peegeldu veel väga tugevalt inimeste toimetulekuraskusi kajastavas statistikas.
Transpordiga kaasnev õhusaaste on kujunemas rahvatervisele märkimisväärseks probleemiks, sest põhjustab Eestis aastas sadu ja Euroopa Liidus sadu tuhandeid enneaegseid surmasid. Arenguseire Keskuses valmib aprillis Eesti transpordisüsteemi tulevikusuundasid kaardistav raport „Liikuvuse tulevik“.
Koroonapandeemia esimese lainega kaasnenud tellimuste tühistamine suunas metalli- ja masinatööstuse ettevõtted senisest enam omatooteid arendama, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Sobiliku tööjõu nappus ja tööprotsesside riskikindlamaks muutmine on pannud sektori ettevõtted otsima ka lahendusi oma tegevuse automatiseerimiseks.
Uku Varblane
Arenguseire Keskuse uuringute juht