Raport: Eesti elanikud alahindavad pikaajalise hoolduse vajaduse riski

Eesti elanikud alahindavad pikaajalise hoolduse vajaduse riski, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Pikaajalise hoolduse vajadus Eestis“. Pooled praegu 65-aastastest Eesti elanikest vajavad oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid.

„Rahvastiku vananemine toob Eestis kaasa pikaajalise hoolduse vajaduse kasvu,“ ütles Arenguseire Keskuse uuringute juht Lenno Uusküla. „Eestis vajab igapäevase toimetulekuga abi hinnanguliselt 160 000-190 000 inimest ja abivajajate hulk kasvab 2050. aastaks 26 000 inimese võrra.“

Uusküla sõnul on ligi pool pikaajalise hoolduse vajadustest tekkinud vanuse tõttu, ülejäänud poolel on vajadus sünnipärane või tekkinud mõne õnnetuse või haiguse tagajärjel. „Praegu 65-aastastest inimestest vajavad pooled edaspidi oma elus pikaajalise hoolduse  teenuseid,“ märkis Uusküla. 

Eestis esineb kõikide vanusegruppide seas Euroopa keskmisega võrreldes rohkem igapäevategevusi takistavaid piiranguid. 2020. aastal oli 51% Eesti elanikest enda hinnangul mõni pikaajaline (krooniline) haigus või terviseprobleem.

Lenno Uusküla sõnul alahindavad Eesti elanikud pikaajalise hoolduse vajaduse riski. „Arenguseire Keskuse tellimusel läbi viidud elanikkonna küsitluse andmetel hindab vaid 7% küsitletutest abivajaduse tõenäosust tulevikus suureks ning 23% keskmiseks, samas kui 70% vastanutest hindab abivajadust väikeseks, olematuks või ei oska hinnata,“ märkis Uusküla. „See tähendab, et üle kahe kolmandiku inimestest ei ole oma hooldusvajadust planeerimas, seda teemat peetakse ekslikult ebaoluliseks või ei ole inimesed piisavalt informeeritud.“

Lühiraporti „Pikaajalise hoolduse vajadus Eestis“ saab alla laadida:

31.10.2021

Pikaajalise hoolduse vajadus Eestis

Eestis vajab lähedaste-tuttavate kõrvalabi hinnanguliselt 160 000-190 000 inimest ja abivajajate hulk kasvab 2050. aastaks 26 000 inimese võrra. Pooltel abivajajatest on füüsilised ja vaimsed võimed vähenenud vanuse tõttu, pooltel on see sünnipärane või tekkinud mõne õnnetuse või haiguse tagajärjel. Praegu 65-aastastest inimestest vajavad pooled edaspidi oma elus pikaajalise hoolduse teenuseid.

2021. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks „Pikaajalise hoolduse tulevik“, milles otsitakse lahendusi, kuidas rahastada ja katta vananevas ühiskonnas pikaajalise hooldusega seotud vajadusi järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.