Raport: Eesti ettevõtete aktiivsus roheinvesteeringutes on Euroopaga võrreldaval tasemel

Uuringud näitavad, et roheinvesteeringud toetavad riikide konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning rohetehnoloogiate arendamine loob uusi majanduslikke võimalusi. “Eestis on päris palju ettevõtteid, kes keskkonnahoidu investeerivad, kuid investeeringute mahtude mõttes oleks paraku vaja kaks korda enam, kuna majandustegevuses kasutatav tehnoloogia, seadmed, hooned ja energiasüsteem vajavad tänasest palju kiiremat uuendamist ning kohati juba enne oma majandusliku eluea lõppu,” sõnas Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso.

Rohepööre nõuab Eestis vähemalt 13 miljardit eurot investeeringuid. Eesti roheinvesteeringute vajalikuks aastaseks kogumahuks on hinnatud umbes 4% SKP-st aastani 2030, umbes 2% SKP-st ajavahemikus 2031–2040 ning kuni 1% SKP-st aastatel 2031–2040.

Arenguseire Keskuse hinnangute järgi toob ühe euro investeerimine rohelisemasse majandustegevusse kaasa kogutoodangu kasvu 1,2 euro võrra ning maksutulud avalike teenuste pakkumiseks suurenevad 20 sendi võrra. “Seega võib oodata, et roheinvesteeringutesse paigutatud raha toob majandusele ja konkurentsivõimele suuremat kasu, kui suurema keskkonnajäljega tehnoloogiatesse tehtud investeeringud,” tõi Masso välja.

Euroopa ettevõtete uuringu järgi suurendavad väikesed ja keskmised ettevõtted oma kasvu võimalusi, kui nad investeerivad ressursitõhususse. Uuringud näitavad, et investeerides ressursitõhususse 1% aastasest käibest, suureneb tõenäosus, et ettevõtte müügitulu kasvab kuni viiendikuni.

Keskkonnahoidu investeerivate ettevõtete osakaal on Eestis Euroopa Liidu keskmise taseme lähedal. 2023. aastal on 53% Eesti ettevõtetest juba investeerinud ning 52% plaanib investeerida, et tegeleda ilmastikutingimuste mõjudega ja vähendada süsinikuheitmeid. Euroopa Liidus keskmiselt on 54% juba investeerinud ja 56% plaanib seda teha.

Olulisem mahajäämus püsib aga Eestis energia tootmisesse suunatud investeeringute vallas. Euroopa Liidu keskmisena investeerivad sellesse valdkonda pea pooled ettevõtetest, Eestis aga 30%.

Edu säästvama majanduse suunas liikumisel sõltub läbimurretest uute rohetehnoloogiate väljatöötamisel ja rakendamisel. Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et Eesti innovatsioonivõimekust pärsib ettevõtete vähene panus teadus- ja arendustegevusse võrreldes ELi keskmisega. Eestis moodustasid ettevõtete investeeringud innovatsiooni 2022. aastal 1% SKPst ja Euroopa Liidus 1,5%. “Teadmussiire ülikoolidest ettevõtlussektorisse on aja jooksul küll paranenud, kuid paraku püsib see jätkuvalt kesine,” kommenteeris Masso ning  lisas, et investeeringute ja innovatsiooni toetamine peab hõlmama ka regulatiivse keskkonna tõhustamist.

Lühiraport “Ettevõtete roheinvesteeringute trendid Eestis ja Euroopas” on valminud Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis“ raames.