Raport: Ettevõtjate võimalused andmete väärindamisest tulu teenida tulevikus laienevad

„Euroopa Liidus on andmemajandust puudutavad õigusaktid ja mõisted kohati ebamäärased, mis takistab andmete kasutuselevõttu ning nende toel uute teenuste või toodete arendamist,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu. „Strateegia toel püütaksegi soodustada andmete kasutuselevõttu ja luua aastaks 2035 ühtne Euroopa Liidu andmeturg ning saavutada maailmas juhtpositsioon andmemajanduses. Samas on väga oluline Euroopa Liidu kontekstis pidada silmas, et üksikisik peab säilitama õiguse ja kontrolli oma andmete üle.“

Strateegiaga on seotud mitmed uut õigust loovad algatused ehk n-ö „suur viisik“ (Big Five): andmehalduse määruse (Data Governance Act, DGA) ja andmemääruse (Data Act, DA), aga ka tehisintellekti määruse (Artificial Intelligence Act, AIA), digiturgude õigusakti (Digital Markets Act, DMA) ning digiteenuste õigusakti (Digital Services Act, DSA) ettepanekud.

„Eesti jaoks tähendab „suur viisik“ lühiajaliselt märkimisväärseid kulutusi uute reeglitega vastavuse saavutamiseks nii riigile kui ettevõtetele. „Pikas plaanis on aga oodata Euroopa Liidu uue õigusraamistiku positiivset mõju ühenduse ja Eesti andmemajandusele,“ rääkis Vallistu. „Uued meetmed elavdavad aastaks 2035 tõenäoliselt andmevahetust nii sektorite sees kui ka vahel, nii riikide sees kui ka piiriüleselt. Mängureeglid Euroopa andmemajanduses on väga olulistes aspektides muutumas ning Euroopa Liit on liikumas punkti, kus ükski riik ega piirkond pole kunagi varem olnud.“

Tutvu lühiraportiga

13.11.2022

Mida toob Eesti jaoks kaasa Euroopa Liidu “suur viisik” ehk uued andmevaldkonna õigusaktid?

Arengud Euroopa Liidu (EL) õiguses on suunatud andmete kontrollitud kasutuselevõtu soodustamisele. Euroopa andmestrateegiaga seotud õigust loovad algatused ehk „suur viisik“ peaks kaasa tooma andmevahetuse lihtsustumise eri osapoolte vahel, suurendama andmekasutust ja selle läbipaistvust ning soodustama VKE-de konkurentsipositsiooni andmemajanduses.

2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks andmevabaduse tulevik, milles käsitletakse keskseid arengusuundumusi ning valikuid Eesti andmemajanduse ja andmepõhise riigivalitsemise edasisel arendamisel aastani 2035. Andmevabaduse seiretöö osaks on ka avaliku teabe kasutamise võimaluste uuring, milles hinnatakse avaliku teabe õiguslikku ja praktilist kasutatavust Eestis.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.