Raport: Lõhe omavalitsuste tuludes on taas kasvamas

Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso sõnas, et omavalitsuste haldusreform ühtlustas omavalitsuste tulusid elaniku kohta, aidates mahajääjatel järele jõuda. “Haldusreformi tulemusel vähenesid erinevused omavalitsuste tulude vahel poole võrra, kuid viimastel aastatel on lõhe taas süvenenud ning tänaste trendide jätkudes kulub kümme aastat, et mahajääjad taas järele jõuaks,” tõi Masso välja ning tõdes, et suur lõhe tuludes piirab täna paljude Eesti omavalitsuste võimekust avalike teenuste tagamiseks.

Haldusreformi tulemusel kahanes suurima ja väikseima tuluga omavalitsuste vahe poole võrra. Näiteks kui 2016. aastal oli rikkamate ja vaesemate omavalitsuste tulude vahe elaniku kohta viiekordne, siis aastaks 2021 vähenes see 2,5-kordseks. Praeguseks  on aga suurima ja väikseima tuluga omavalitsuste vahe taas jõuliselt suurenenud, olles kasvanud 4,6-kordseks. 

“Lahknemise põhjuseks võib olla nii ühinemistoetuste lõppemine kui ka piirkondlikult erinev majandusareng, mis toob rohkem tulumaksutulu eelkõige majanduslikult aktiivsemates piirkondades,” ütles Masso.

06.12.2024

Trendid kohalike omavalitsuste tuludes

Omavalitsuste tulud elaniku kohta on märgatavalt kasvanud, kuid erinevused omavalitsuste vahel on suurenemas. Pärast omavalitsuste ühinemist vähenesid tuluerinevused, aidates mahajääjatel järele jõuda, kuid viimastel aastatel on lõhe taas süvenenud. Tulude kontsentreeritus on kõrge – lõviosa tuludest pärineb füüsilise isiku tulumaksust, samas omavalitsuste autonoomsete tulude osakaal on jätkuvalt madal.

Lõviosa omavalitsuste tulust tuleb täna riiklikult reguleeritud üksikisiku tulumaksust ning väiksema osa moodustavad riiklikud toetused, kohalikud maksud ja müügitulu. Arenguseire Keskus toob välja, et kuigi eesmärgiks on olnud omavalitsuste sissetulekute mitmekesistamine, pole tuluallikate struktuur oluliselt muutunud. Omavalitsuste endi valikutest ja otsustest sõltuvate ehk autonoomsete tulude osakaal on jätkuvalt väike .

Arenguseire Keskus juhib raportis tähelepanu, et ka võrreldes teiste riikidega on Eesti omavalitsuste tuluautonoomia madal. Kui Eestis moodustasid 2023. aastal autonoomsed tulud nagu maamaks, kohalikud maksud ja tegevustulud keskmiselt 12% omavalitsuste kogutulust, siis Euroopa Liidus on sama näitaja 43%. Autonoomsete tulude osakaal Eesti omavalitsustes on aastate jooksul isegi  vähenenud, langedes keskväärtuse järgi 14%-lt 12%-ni. Lisaks kõigub autonoomsete tulude osakaal omavalitsuste lõikes suures ulatuses, vahemikus 5–39%, sealjuures kolm neljandikku omavalitsustest jääb selle näitaja poolest alla 14%.

Lühiraport “Trendid kohalike omavalitsuste tuludes” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Avalike teenuste aeg-ruumilise kättesaadavuse tulevik“. Uurimissuuna eesmärgiks on kaardistada, milline on avalike teenuste kättesaadavus praegu ja tulevikus ning millised võiksid olla teenuste osutamise sobivaimad tulevikumudelid.