Raport: Personaalne riik peaks keskenduma andmete abil tervise- ja sotsiaalprobleemide ennetamisele

Arenguseire Keskuse ekspert ja uurimissuuna juht Kaupo Koppel rõhutas, et tervise- ja sotsiaalprobleemide ennetamine peaks olema personaalriigi ehk digitaalse heaoluriigi arendamisel keskne prioriteet. “Eesti kui vananeva elanikkonnaga heaoluriigi kestlikkus sõltub sellest, kui tõhusalt suudame ennetada elustiilihaigusi, töötust ja haridustee liigvarajast katkemist. Personaalriigi suunas liikumisel peaks keskne fookus olema just nende probleemide järjest tõhusamal ennetamisel, et parandada seeläbi nii inimeste elukvaliteeti kui ka säästa riigi raha tagajärgedega tegelemiselt,” ütles Koppel.

Uurimissuuna „Personaalriigi tulevik“ raportis toob Arenguseire Keskus näidetena välja, et kui parema ennetuse abil väheneksid südame-veresoonkonna haiguste kulud kuuendiku võrra, tähendaks see Euroopa Kardioloogide seltsi uuringule tuginedes Eesti tervishoiukulude vähenemist 50 miljoni euro võrra aastas.

Uuringukeskus Centar on varasemalt hinnanud, et kui vähendada keskhariduse õpingute katkestamist poole võrra, võidaks riik iga vanusekohordi kohta konservatiivse hinnangu järgi 56,6 miljonit eurot.

Arenguseire Keskuse uuringu järgi ootab 71% Eesti elanikest riigilt personaalset nõustamist ja 60% peab oluliseks ennetavate teenuste pakkumist. “Sellised ootused viitavad vajadusele tõsta teenuste täpsust ja õigeaegsust, tuginedes kättesaadavatele andmetele,” selgitas Koppel.

Näiteks võiks personaalne riik pakkuda inimestele personaliseeritud tervishoiuteenuseid, mis põhinevad nende terviseajalool ja geeniandmetel, et ennustada terviseriske ning soovitada konkreetseid ennetavaid meetmeid.

Hariduses saaks arendada õpilase probleemide ja annete varajase märkamise tööriistu ja karjäärinõustamise digilahendusi.

Sotsiaalvaldkonnas võimaldaksid andmepõhised tööriistad riskigruppe varakult tuvastada ja pakkuda töökaotuse vältimiseks ennetavaid ümberõppeprogramme või karjäärinõustamist.

Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 27. novembril raporti „Personaalriigi tulevik Eestis. Stsenaariumid aastani 2040“, mida tutvustatakse samal päeval Riigikogus toimuval konverentsil „Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused“.