Raport: Rahvastiku vananemine ei ole tervishoiukulude kasvu peamine põhjus

Eesti tervishoiukulud on viimase 15 aastaga kolmekordistunud ja kümne aastaga kahekordistunud ning Arenguseire Keskuse arvutused näitavad, et selle peamisteks põhjusteks on ambulatoorsete teenuste kallinemine ja tervishoiutöötajate palgatõus.

“Tööjõumahuka tervishoiusektori palgakulud kasvavad koos majanduse üldise palgatasemega, sest tervishoiusektor peab palkadega järgima majanduse üldist taset ka siis, kui tööjõu tootlikkus kasvab tööstuse või tehnoloogiasektori omast vähem. See omakorda tähendab, et tervishoiukulude osakaal SKP-s kasvab tõenäoliselt ka edaspidi,” selgitas Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel.

Arenguseire Keskuse arvutustest selgub, et rahvastiku vananemine selgitab vaid väikese osa viimasel 15 aastal toimunud tervishoiukulude suurenemisest. Näiteks 2010. aastaga võrreldes selgitab demograafiliste tegurite mõju vaid 4% tervishoiukulude kasvust.

Teenuste kallinemine ja tervishoiutöötajate palgatõus on aga andnud ligikaudu poole ehk 51–55% kogu Eesti tervishoiukulude suurenemisest ning seda eelkõige ambulatoorsetes teenustes. Just tööjõukulude kasv selgitab ka tervishoiuteenuse osutajate kulude suurenemisest enam kui poole (57–60%) ning perearstide, kiirabi ja õendusabi puhul koguni 70–80%. Teiseks oluliseks hinnatõusu põhjuseks on meditsiiniliste kaupade, sealhulgas ravimite ost.

Umbes 40% tervishoiu kulude kasvust on seotud teenuste sagedasema või intensiivsema kasutamisega, mille näitena toob keskus välja laboratoorsete uuringute kulud. Ainuüksi viimase kümne aastaga on uuringute kulud suurenenud 2,5 korda, millest poole on tinginud patsientide arvu kasv ning analüüside arvu kasv inimese kohta.

Eesti tervishoiuvaldkonna korraldamise ja rahajagamisega seotud kulude osakaal on aga aastatega vähenenud. Halduskulude osakaal tervishoius on 20 aastaga langenud peaaegu kolm korda.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja Euroopa riikide uuringud, mis leiavad, et tervishoiukulud kasvavad hüppeliselt vahetult enne inimese surma haiglaravil. Inimeste ravi nende viimasel eluaastal moodustab ligikaudu 10% kogu riigi tervishoiukulust, kusjuures omakorda suur osa sellest tekib viimasel elukuul. “Täna moodustab 80% elulõpu kuludest intensiivne haiglaravi ja vaid marginaalse osa palliatiivravi ehk patsiendi elukvaliteedile suunatud toetav ravi. Selle roll tervishoius on täna veel alakasutatud,” selgitas Koppel.

Lühiraport “Eesti tervishoiukulude kiire kasvu põhjused” on valminud Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Tervishoiu jätkusuutlikkus“ raames. Uurimissuuna eesmärk on leida tulevikuvõimalused analüüsida alternatiivseid valikuid tervishoiu rahastamise mitmekesistamisel ja nende mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele Eestis aastani 2050.