Raport: Venemaalt ja Valgevenest importijad peaksid maandama riske

2021. aastal imporditi Eestisse kaupu kokku 20 miljardi euro väärtuses, millest Venemaalt 2,1 miljardi (10,5% kogu impordist) ja Valgevenest 0,6 miljardi (3,1% kogu impordist) euro eest. Energiakandjate kiire hinnakasvu tõttu kaupade import neist riikidest rahalises väärtuses peaaegu kahekordistus võrreldes 2020. aastaga.

„Venemaalt ja Valgevenest impordi täielik lõpetamine tähendaks Eesti ettevõtetele 2021. aasta hindades 860 miljoni euro suurust lisakulu,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Kuivõrd sanktsioonide leevenemist ja kaubandussuhete taastumist endisele tasemele ei ole lähiajal oodata, peavad ettevõtted aegsasti riske maandama ja leidma alternatiivseid tarnekanaleid. Paljud ettevõtted selles suunas juba ka tegutsevad.“

Lühiraporti järgi on 540-st analüüsitud kaubagrupist asenduskaup kahel kolmandikul juhtudest Venemaalt või Valgevenest imporditust kallim. „Mõnes kaubagrupis on teistest riikidest pärinev asenduskaup kordades kallim, mõnel juhul ka veidi soodsam. Samas ei tähenda see, et Venemaalt ja Valgevenest tarnitavaid tootmissisendeid saaks alati lihtsasti asendada, sest neil võib olla spetsiifilisi omadusi ning Eesti ettevõtted on oma tooted disaininud neist lähtuvalt,“ selgitas Varblane. 

Tema sõnul on Venemaa ja Valgevene impordi struktuur väga kontsentreeritud – viis suurima mahuga kaubagruppi moodustavad 80% neist riikidest pärit impordist Eestisse. „Kõige suuremate lisakuludega on seotud kütuste, puittoodete, metalli ja metalltoodete, aga ka näiteks soola ja linase riide impordi asendamine,“ lisas Varblane. „Näiteks pärineb kolmveerand Eestisse imporditavast raudtraadist Venemaalt-Valgevenest ning selle asendamine tähendab 81% suuremaid kulusid.“

2021. aastal oli Venemaa Soome järel suuruselt 2. ja Valgevene 10. Eesti impordipartner. Valdavalt imporditakse neist riikidest kütuseid ja maavarasid (ligikaudu 60%), puitu ja puittooteid (13,8%), metalltooteid (9,1%) ja keemiatööstuse tooteid (7,2%).

Venemaalt imporditud kaupadest moodustasid 53,3% mineraalsed tooted (eelkõige kütused), 16,1% moodustasid puit ja puittooted (16,1%), 10,3% metallid ja metalltooted, 9,3% keemiatööstuse tooted ja ülejäänute osakaal oli 11,1%. Valgevenest imporditud kaupadest moodustasid mineraalsed tooted (eelkõige kütused) 82%.

Tutvu lühiraportiga

18.06.2022

Venemaa ja Valgevene importkaupade asendamise mõju kaubagruppide lõikes

Venemaalt ja Valgevenest impordi täielik lõpetamine tähendaks Eesti ettevõtetele 2021. aasta hindades 860 miljoni euro suurust lisakulu. 540-st analüüsitud kaubagrupist on asenduskaup kahel kolmandikul juhtudest Venemaalt või Valgevenest imporditust kallim. Kõige suuremate lisakuludega on seotud kütuste, puittoodete, metalli, aga ka näiteks soola ja linase riide impordi asendamine.

2022. aastal on Arenguseire Keskuse erakorraliseks uurimissuunaks Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud, milles analüüsitakse põgenike sissevoolu võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ja tuludele. Samuti vaadeldakse sõja vahetut majanduslikku mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, käsitledes Venemaalt ja Valgevenest imporditavate tootmissisendite asendamise võimalusi.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.