Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Raporti „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“ esitlus
Arenguseire Keskus avaldab homme, 25. mail raporti „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“, mis vaatleb Eesti elanike liikuvust ja sellest tulenevaid väljakutseid transpordisüsteemile.
„Senised transpordipoliitikad ja ühiskondlikud muutused viimase paarikümne aasta jooksul on oluliselt mõjutanud seda, kuidas ja miks me liigume ning kasutame transpordisüsteemi,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Järgnevatel kümnenditel ees seisvad muutused on tõenäoliselt veelgi suuremad, sest peame hakkama vähendama inimeste liikumise ja transpordisüsteemi keskkonnamõjusid.“
Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane toob välja, et liikumisviiside mõju ulatub märksa kaugemale selle tavapärasest kitsast käsitlusest kui pelgast transpordiprobleemist. „Inimeste liikumisviisid ja -harjumused on seotud valikutega nii keskkonnapoliitikas, tervishoius, energeetikas, regionaal- ja hariduspoliitikas.“
Raportit tutvustavad Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse ekspert Uku Varblane ning kommenteerib majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Raporti pressiesitlus toimub 25. mail kell 11 Arenguseire Keskuse suures saalis (Toompea 1, Tallinn), esitlust saab jälgida ka keskuse Facebooki otseülekandest ja veebilehelt.
Tutvu raportiga „Liikuvuse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“
SAMAL TEEMAL
23.05 – Arenguseire: Elektrisõidukid vähendavad aktsiisilaekumisi ligi 100 miljoni võrra
22.05 – Arenguseire: Autokasutus on 20 aastaga kahekordistunud
16.05 – Arenguseire: Transpordisaastet saab vähendada suuremates linnades
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
Viimased uudised
-
11.07 2025Pikksilm: Kas ja kuidas saaks privaatsuskaitse tehnoloogiad lahendada leibkonna-andmete probleemi?
Vajaduspõhiste toetuste õiglasel määramisel on vaja usaldusväärseid leibkonnaandmeid, sest inimese toimetulek ei sõltu üksnes tema isiklikust sissetulekust, vaid ka leibkonna koosseisust ja ühiste ressursside jagamisest. Eestis puuduvad usaldusväärsed ja terviklikud leibkonnaandmed, mis takistab toetuste tõhusamat sihtimist. Appi saavad tulla privaatsust tagavad tehnoloogiad, kirjutavad Liina Kamm ja Dan Bogdanov ettevõttest Cybernetica Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.