Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Regulaarset platvormitööd teeb Eestis ligi 56 000 inimest
Eestis teeb iganädalaselt digiplatvormide vahendusel töid ligi 56 000 inimest, selgub kolmapäeval, 2. juunil avaldatavast Arenguseire Keskuse uuringust „Platvormitöö Eestis 2021“. Viimase aasta jooksul on platvormitööd teinud vähemalt korra üle 160 000 inimese.
„Digiplatvormide vahendatud töö on Eestis ulatuslikult levinud, kuid peamiselt tehakse seda lisatööna,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu. „Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud aeg-ajalt platvormitöö tegijate hulk – vähemalt kord kuus teeb seda ligi 100 000 inimest.“
Iganädalaselt teeb digiplatvormide vahendusel regulaarselt tööd 7% tööealisest Eesti elanikkonnast. Suurema osa moodustavad kullerteenused, sõidujagamine ja erinevate tööde tegemine teiste inimeste kodudes (näiteks ehitustööd, remont, aiatööd, lapsehoid). „Samas on viimase kolme aasta jooksul teinud kõige suurema kasvu veebipõhiselt tehtavad tööd,“ märkis Vallistu.
Platvormitöö on digitaalse töövahendusplatvormi abil leitud tööotste tegemine erinevatele klientidele. Platvormitöö võib olla nii kohapõhine kui veebipõhine ning väheseid või spetsialiseerunud oskuseid eeldav. Enim tuntud platvormitöö tüübid on sõidujagamine, kullerteenus, aga ka IT-töö ja graafiline disain veebiplatvormidel. Arenguseire Keskuse uuring käsitleb kaheksat enam levinud platvormitöö tüüpi.
Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 2. juunil uuringu „Platvormitöö Eestis 2021“, mis vaatleb Eesti elanike poolt digitaalsete töövahendusplatvormide vahendusel tehtud tööde trende viimase kolme aasta jooksul.
Uuringut tutvustavad Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse ekspert Johanna Vallistu ning kommenteerivad Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ning Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
Viimased uudised
-
19.12 2024Pikksilm: Kuidas kaotada digilõhe?
Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Bianka Plüschke-Altof Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.