Riigikogu majanduskomisjon kooskõlastas Arenguseire Keskuse tegevuskava
Riigikogu majanduskomisjon sai teisipäevasel istungil ülevaate arenguseire keskuse (ASK) eelmise aasta uuringutest ja andis heakskiidu käesoleva aasta tegevuskavale, milles keskendutakse tulevikule viie nurga alt.
Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp ütles, et esitletud uurimissuunad annavad sisendit seadusloomele, aidates kaasa Eesti majanduse arengule ja inimeste heaolu kasvule.
“Arenguseire Keskuse sõnumid jõuavad nii fraktsioonide kui ka komisjonide lauale, erakonnad kasutavad ASKi uuringuid valimisprogrammides ning argumentidena suures saalis. Sellega annab ASK suure panuse sellesse, et Eesti seadusloome oleks teaduspõhine ning vaataks tulevikku selge pilguga,” ütles majanduskomisjoni aseesimees Lauri Laats.
Arenguseire keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul käsitlevad 2024. aasta uurimissuunad tulevikku viies valdkonnas, milleks on tarbijate roll tuleviku energiasüsteemis mikrotootjate ja elektrinõudluse juhtijatena, majanduse konkurentsivõime tulevik, personaalriigi tulevik, avalike teenuste piirkondliku korralduse tulevik ning eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas.
“Uurimissuunad on väga aktuaalsed. Näiteks on väga vajalik analüüsida, kui olulist rolli saavad tuleviku energiasüsteemis mängida majapidamised, kes ise elektrit toodavad või salvestavad või muul moel oma tarbimist juhivad. Veel olulisem on selgitada, millistele konkurentsieelistele saab Eesti majandus tulevikus tugineda ja kuidas neid eeliseid võimalikult kiiresti luua. Kuna valitsus peab oluliseks personaalriigi algatust, on mõistlik põhjalikumalt analüüsida, kas ja kuidas saaks andmete ja tehisaru abil avalike teenuseid ja toetusi isikupärastada ja inimeste vajadustele paremini vastavaks muuta,” selgitas ta.
Tutvu Arenguseire Keskuse 2024. aasta tegevuskavaga siin.
Viimased uudised
-
15.11 2024Raport: Pool Eesti elanikest toetab toetuste sidumist sissetulekuga
Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist selgub, et pool Eesti elanikest toetab toetuste saamise sidumist sissetulekuga. Vajaduspõhiseid toetusi soosivad rohkem eakamad ja madalapalgalised elanikud, samas kui nooremad vanuserühmad ja alaealiste laste vanemad on selle suhtes vähem toetavad.