Teemaõhtu: majandusstruktuuri mitmekesisus – kas eeldus kiiremaks majanduskasvuks?

Juba 1990ndate algusest on majandusteadlaste hulgas olnud elav arutelu teemal, milline majandusstruktuur toob kaasa kiirema kasvu – kas spetsialiseerunud või mitmekesine, kuid see küsimus on tänaseni ühese vastuseta.

Viimastel aastatel näitab üha enam uuringuid, et riigid võidavad just lähimitmekesisusest (related variety), mis tähendab haakuvate ja üksteist täiendavate majandusharude koospaiknemist. See toetab majanduskasvu ja kriisijärgset kohandumist, soodustab innovatsiooni ning tööjõu ümberpaiknemist kahanevatest harudest kasvavatesse majandusharudesse.

Lähimitmekesisus võib tähendada majandusharus või -tegevuses kasutatavate teadmiste sarnasust (knowledge relatedness), tehnoloogilist sarnasust (technological relatedness), oskuste sarnasust (skill relatedness) või võimekuste sarnasust (capability relatedness). Lähimitmekesisusest tuleneva kasu realiseerimiseks vajavad ettevõtted soodustavaid tingimusi, mis võivad olla riigi initsiatiivid poliitikakujundamise tasandil, aga ka turukonjunktuuri muutused vms.

Rootsi tulemused näitavad, et lähimitmekesisus on tõstnud regionaalset majanduskasvu ning spetsialiseerumise mõju on pigem negatiivne. Samas kuna suuremates regioonides on „lihtsamad“ mitmekesistumisvõimalused reeglina ammendunud, tuleb toetuda pigem innovatsioonile olemasolevates majandusharudes.

Edukas mitmekesistumise näide on Skåne funktsionaalne toidutööstus Rootsis, mis kasvas välja farmaatsiatööstusettevõttest AstraZeneca vabanenud tööjõu ning Lundi Ülikooli ja kohalike ettevõtete sümbioosis. Teiseks näiteks on tuntud suusatootja Fischer, mis asus peale stagnatsiooni 70ndate lõpus tootma lisaks suuskadele ka komposiitmaterjalist lennukite detaile, mida võimaldas just kompetentside ja oskuste sarnasus.

Eestis pole lähimitmekesisuse teemat varem uuritud, kuid töötajate registri andmed pakuvad nüüd selleks võimaluse.