„Tööturg 2035“ stsenaariumid keskenduvad Eesti tuleviku sõlmküsimustele

Valminud on projekti lõpparuanne „Tööturg 2035“ koos nelja stsenaariumiga ning uurimissuuna lühikokkuvõte on leitav siit. 

Stsenaariumide loomise lähtepunktiks oli mõista, milliste arengutega me võime edaspidi silmitsi seista. Mitmete seminaride ja pikkade arutelude käigus valiti kaheks olulisemaks tööturgu mõjutavaks välisteguriks tehnoloogilise arengu mõju töökohtade iseloomule ja tekkimisele maailmas ning avatus töörändele (kolmandatest riikidest) Euroopa Liidus.

Stsenaariumid ei ole Eesti tööturu tulevikuprognoos – nad peegeldavad alternatiivset, kuid võimalikku tulevikuolukorda. Iga loodud stsenaarium on mõne spetsiifilise arenguraja realiseerumise võimendatud variant ning annab meile hea arutelumaterjali selle kohta, kuidas peaksime toimima, kui üks või teine areng hakkab domineerima, et oskaksime õigel hetkel sobivaid arenguid võimendada ning mittesobivaid pidurdada.

Näiteks loob tehnoloogilise arengu tüüp soodsad tingimused ettevõtluseks ja uute, kõrget lisandväärtust andvate töökohtade tekkeks stsenaariumides „Talendikeskus Tallinn“ ja „Isearenev Eesti“, kuid talentide ja tööjõu olemasolu saab majanduse arenguvõimaluste jaoks määravaks ning hakkab stsenaariumi iseloomu kujundama. Stsenaariumi „Talendikeskus Tallinn“ iseloomustab kiire majanduse ja tehnoloogia areng, kuid samal ajal tähendab see ka ebavõrdsuse kasvu nii inimeste sissetulekutes kui ka Eesti eri piirkondade vahel. Stsenaariumis „Isearenev Eesti“ on ühiskond küll võrdsem ja homogeensem, kuid arenguks napib teadmisi ja oskusi ning meie majanduskasv ei jõua kuidagi järele riikidele, mis on atraktiivsed rahvusvahelistele talentidele. Kas olulisem on ühtlane ja aeglane areng või kiire ja ebaühtlane areng?

Omamoodi keerulisi väljakutseid pakuvad stsenaariumid, mille järgi hakatakse kogu maailmas tehnoloogia arengu tulemusel asendama töökohti automaatsete lahendustega ning kus uute töökohtade tekkimise efekt on väiksem. „Rändajate maailmakülas“ saab Eestist sisseränderiik väheseid oskusi eeldava töö tegijate jaoks ja tehnoloogiasse investeerimist lükatakse edasi seni, kuni see saab ettevõtete ellujäämise küsimuseks. Stsenaarium „Uus tööilm“ aga töörännet ei soosi ning automatiseerimine võib ühest küljest küll sobida väheneva rahvaarvu konteksti ja anda võimaluse ühiskondlik väärtussüsteem täielikult ümber kujundada, kuid kui sellega kaasneb Eesti eksportiva tööstuse kadumine, on majanduslikud võimalused pikaks mõtisklemiseks kehvad.

Need on vaid mõned küsimused, mille üle saab nende stsenaariumide põhjal arutleda. Stsenaariumid ei ole niisiis lõpp-produkt, vaid töö-, tööturu- ja majanduspoliitika targa kujundamise üle peetavate oluliste diskussioonide alguspunkt.