Ülevaade kaastöödest Arenguseire Keskuse uurimisprojektidesse

1. Eesti ettevõtete osalemine ja positsioon globaalsetes ning lokaalsetes väärtusahelates
Tartu Ülikooli teadlased Andres Võrgu juhtimisel viivad läbi analüüsi, mis vastab küsimustele, kuidas on üles ehitatud Eesti ettevõtete lokaalsed väärtusahelad, kuidas Eesti ettevõtted on seotud globaalsete väärtusahelatega ning millised on väärtusahela positsiooni ja tootlikkuse seosed.

Selleks kasutatakse suurandmeanalüüsi meetodeid ning pannakse kokku unikaalne andmekogu, ühendades omavahel Maksu- ja Tolliameti andmebaasi, mis sisaldab ettevõtetevaheliste tehingute infot, ning Statistikaameti väliskaubanduse andmekogu, mis sisaldab infot toote- ja teenusgruppide kohta ning jaotust vahetarbe- ning lõpptarbekaupadeks. Analüüs valmib augustis.

2. Ettevõtete investeeringute seos tootlikkusega ning ettevõtete investeerimismustrid
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased professor Kadri Männasoo juhtimisel viivad läbi uuringu, mis hindab investeeringute mõju tootlikkuse kasvule. Töös käsitletakse ettevõtete erinevaid investeerimismustreid ning analüüsitakse ettevõtjate vastuvõtuvõimet ja valmisolekut jõuda investeeringute abil innovatsioonini. Uuring valmib mai lõpuks.

3. Eesti ettevõtluse ökosüsteemid
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased koostöös Poliitikauuringute Keskusega Praxis viivad läbi uuringu, et välja selgitada Eesti ettevõtluse ökosüsteemid, need tüpologiseerida ning hinnata nende arenguperspektiive.

Ökosüsteemina mõistetakse vastastikku ühendatud ettevõtjate, ettevõtlus- organisatsioonide, institutsioonide (ülikoolid, avaliku sektori asutused) ja ettevõtlus- protsesside (ettevõtete sünnimäär, suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete hulk jne) kooslust, mille komponentide koostoime määrab oluliselt ökosüsteemis osalevate ettevõtete tulemuslikkust. Töö valmib aprilli keskpaigaks.

4. Tööjõu pikaajaline pakkumine ja selle struktuur Eestis
Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlased professor Raul Eametsa juhtimisel viivad läbi uurimust, mille eesmärk on mõista, kuidas tööjõu pakkumine tulevikus võib tööhõive, rände ja sündimuse koosmõjus muutuda. Tuuakse välja suuremaid väljakutseid esitavad võimalikud tööturu-arengud. Analüüsitakse, millisel määral võivad rändemustrid tööjõu kogupakkumist Eestis mõjutada ja mida see tähendab tööturu üldisele muutusele. Koostatakse 3-5 alternatiivset pikaajalist tööjõupakkumise stsenaariumit. Analüüs valmib juunis.

5. Tööturu dimensioonilised muutused
Kaire Holts Hertfordshire’i Ülikoolist uurib virtuaaltöö (sh platvormitöö) olemust ning tähendust tuleviku tööturu jaoks. Koostöös Hertfordshire’i Ülikooliga viiakse läbi platvormitöö küsitlusuuring, et teada saada, kuivõrd seda töövormi Eestis kasutatakse. Analüüs valmib mais.

Ave Lauren Euroopa rändevõrgustikust loob lühiajalise töörände tüpoloogia ning analüüsib eri tüüpi töörändajate näiteid. Analüüs valmib märtsis.

Merle Erikson ja Annika Rosin Tartu Ülikoolist selgitavad välja töötegija õigusliku staatuse valikuid Eestis uute töövormide kontekstis ning analüüsivad, kas teistes riikides kasutusele võetud uued õiguslikud lahendused võiksid sobida ka Eestile. Analüüs valmib aprillis.

Heejung Chung Kenti Ülikoolist võrdleb ajapaindliku ja kohapaindliku töötamise andmeid Eesti kohta aastatel 2005–2015 ning seob tulemused rahvusvahelises teoreetilises kirjanduses esitatud käsitlustega selle kohta, mida suurem paindlikkus töösuhtes nii töötajale, tööandjale kui ka riigile võib kaasa tuua. Analüüs valmib veebruaris.

6. Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturuarengutega
Praxise, Centari ja Tartu Ülikooli uurijad Märt Masso ja Janno Järve juhtimisel analüüsivad, mida tähendaks mõne tööturu-stsenaariumi täitumine meie sotsiaal- ja maksusüsteemile ning milliseid häid näiteid on maailmast leida tulevikutöö riskide leevendamiseks. Analüüs valmib septembris.

7. Riigireform ja (e-)valitsemine
Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna projekti juht Rauno Vinni analüüsib riigireformi kulgu Eestis, Konstanzi ülikooli professor Ines Mergel hindab laiemalt e-valitsemise seisu Eestis, European University Institute’i doktorant Nele Leosk uurib e-teenuseid tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnas ning Tartu Ülikooli Skytte instituudi juhataja Mihkel Solvak võtab kokku e-valitsemise arengud.

Nende tööd toetavad retsensentidena Oxfordi ülikooli professor ja Interneti instituudi direktor Helen Margetts, Massachusettsi ülikooli professor ja National Center for Digital Governmenti direktor Jane Fountain, Tallinna Ülikooli professor Indrek Ibrus, Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Külli Sarapuu ning teised eksperdid. ​