Õpetajate järelkasvu tulevik

Vaata järele! Seminar “Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?

24. oktoobril toimus Eesti Koostöö Kogu, Arenguseire Keskuse ja Noored Kooli ühisseminar „Kas Eestis on süvenemas hariduslik ebavõrdsus?“, kus arutleti nii üldharidusliku ebavõrdsuse kui ka huviharidusliku ebavõrdsuse üle. Arenguseire Keskuse ekspert ja Eesti inimarengu aruande 2026 peatoimetaja Eneli Kindsiko esitles seminaril esmakordselt huvihariduse näitajaid, millest selgus, et enim osalevad huvihariduses jõukamate perede lapsed.

Üldhariduslõhe

Ema sissetulek on seotud lapse paremate matemaatikaeksami tulemustega. Kehvemate tulemustega koolides napib sageli kvalifitseeritud õpetajaid ja vanemate sissetulek on madalam, suure osa sissetulekust moodustavad toetused, mitte töötasu. Jõukamad pered saavad õpetajate puudust leevendada eraõpetajate abil.

Tallinna koolide pinged

Tallinna hariduse valdkonna abilinnapea Aleksei Jašini sõnul kolmandik kuni pool kesklinna koolide õpilastest tuleb äärelinnast või kaugemalt. Näiteks Põhja-Tallinnas käib piirkonna koolides vaid 3000 õpilast 4000-st. „Selge on, et kesklinna koolide läheduses suudab kinnisvara või fiktiivset sissekirjutust soetada heal järjel perekond. Head lahendust sellele ei ole. Pole mõtet piirata vastuvõttu nendesse koolidesse, pigem on vaja paremaks teha piirkonnakoole.“

Huvihariduse lõhe

Statistikaameti andmetel osales huvikoolides aastatel 2020-2023 kõigest iga kolmas maalaps, samas kui linnalistes asulates iga teine. Maakonniti on suurim lõhe Valgamaal (21%) ja Harjumaal (53%). 16–19-aastastest osaleb huvihariduses vaid 25%. Enim osalevad huvihariduses jõukamate perede lapsed.

Noorte riskikäitumine ja vaimne tervis

WHO andmetel on teismeliste seas riskikäitumine tõusuteel. E-sigarette kasutab Eestis iga teine 15-aastane, tüdrukud ületavad selles numbris juba poisse. Island oli 1990ndatel Euroopa tipus noorte riskikäitumise osakaalult, kuid täna on see riik teistele eeskujuks, olles saavutanud riskikäitumise vähendamise tänu ennetusfookusega huviharidusele.

Noored Kooli õpetaja ja endine politseinik Herdo Kala hoiatas: „Kui me praegu ei tegutse, siis mida me teeme 3–4 aasta pärast? Ma olen politseinikuna tagajärgedega tegelenud, õpetajaks hakkasin sellepärast, et tegeleda põhjustega.“

Seminaril avasid teemat Tartu Ülikooli rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, Noored Kooli õpetaja ja endine politseinik Herdo Kala, Praxise analüütik Sandra Haugas ning Tallinna hariduse valdkonna abilinnapea ja Noored Kooli endine õpetaja Aleksei Jašin. Seminari juhtis Arenguseire Keskuse ekspert ja EIA peatoimetaja Eneli Kindsiko.

Sündmus oli järjekorras teine (veebi)seminar, mis populariseerib praegu koostamisel olevat hariduse teemalist Eesti inimarengu aruannet (EIA). 2026. aastal valmivas EIA-s võetakse luubi alla haridus ja selle mõju ühiskonna arengule, sealhulgas käsitletakse hariduslõhe järelmeid ühiskonnas.

Seminari saab järele vaadata ürituse veebilehel SIIN.

Seminari slaidid

Seminari pildialbum

×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.