Veebiseminar: Eesti pensionireformi mõjud aastani 2100

„Suurem osa maailma vananeva ja väheneva rahvastikuga riike on lisanud pensionisüsteemile kogumispensioni,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits. „Kogumise viisid on riigiti väga erinevad. Näiteks on võimalik määrata kindel sissemakse või väljamakse suurus, teha see kohustuslikuks ja liitumine automaatseks või täiesti vabatahtlikuna.“

Eestis sai kogumispension (nn teine ja kolmas sammas) alguse 2000. aastate esimeses pooles. „Kui varem oli kogumispensioni kohustuslik osa ehk teine sammas mõeldud üksnes vanaduspensionieas kasutamiseks ja enamasti elu lõpuni välja, siis alates 2021. aastast saab kohustuslikus kogumispensionis kogutud vara kasutada igas vanuses ja kasvõi kõik korraga,“ ütles Piirits.

Piiritsa sõnul on nüüd oluline lahti mõtestada Eesti pensionisüsteemi pikaajalised eesmärgid ja kogumispensioni roll selles. „Meie rahvastik on tulevikuvaates ikkagi vananev ja vähenev – küsimus tulevikupensionäride majanduslikust hakkamasaamisest ei kao seega kuhugi,“ ütles Piirits. „Kas teine sammas vajab lisapaindlikkust sissemaksete muutmiseks? Mis on teise ja kolmanda samba rollid tulevikus? Mis on tööandjate roll kogumispensionides?“

Seminaril esinevad Varssavi Majanduskooli professor, statistika ja demograafia instituudi direktor ja aserektor teaduse alal Agnieszka Chłoń-Domińczak ettekandega „Poola kogumispensionide reformid“, Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professor, Eesti demograafia keskuse juhataja Lauri Leppik ettekandega „Kuidas on teised riigid muutnud kogumispensioneid?“, Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits ettekandega „Seniste Eesti reformide pikaajaline tulevikuvaade: aastani 2100“.

Teemat kommenteerivad Riigikogu liikmed Õnne Pillak ja Priit Sibul. Arutelu juhib Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits. 

Vaata järele!

25.03.2022

Agnieszka Chłoń-Domińczak: usaldust pensionisüsteemi vastu on kerge kaotada

Eesti pensionisüsteem on praegu poolik ja sellel puudub selge loogika, näiteks on meil kaks vabatahtlikku sammast. Kui aga panna teine ja kolmas sammas omavahel kokku, siis on vaja kogu süsteem uuesti läbi mõelda, öeldi 24. märtsil toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kogumispensionide süsteem Eestis – kuhu edasi?“. Professor Agnieszka Chłoń-Domińczak rõhutas, et usaldust pensionisüsteemi vastu on kerge kaotada, kuid väga raske uuesti üles ehitada.

Tuleviku eakate rahaline heaolu oli üks Arenguseire Keskuse 2019. aasta uurimissuundadest.

28.02.2019

Tuleviku eakate rahaline heaolu. Stsenaariumid aastani 2050

Inimeste vastutus oma toimetuleku eest vanaduspõlves kasvab. Tähtsaks muutuvad riikliku pensionisüsteemi välised toimetulekuviisid.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.