Raport: Eesti võiks õppida Hollandi kogemusest tervishoiu kulude ohjamisel

Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppeli sõnul ennustatakse Tervisekassa reservide lõppemist varem prognoositust aasta-paar hilisemaks, kuid lisarahastus on jätkuvalt vajalik. 

“Alates sellest aastast ületavad Tervisekassa kulud tulusid ligi 100 miljoni euroga aastas ning oleme jõudnud olukorda, kus meie tervishoiusüsteem elab püsivalt miinuses ja toimib praeguses mahus tänu varem kogutud reservidele. Aga needki lõpevad viimaste prognooside järgi hiljemalt 2031. aastal,” kirjeldas Koppel Eesti tervishoiu eelarve perspektiive. 

Eesti ei ole Euroopas kaugeltki esimene riik, kus tervishoiu­kulud ületavad tulusid ning Arenguseire Keskus analüüsis teiste riikide kogemusi eelarvedefitsiidi ohjamisel. 

Teiste riikide poolt kasutatud meetmete analüüsist selgus, et peamise rahastuskriisi lahendusena on kasutatud personalikulude piiramist tervishoius. Näiteks on tervishoiutöötajate palku langetatud Lätis, külmutatud Soomes ning palgatõusu on pidurdatud Taanis ja Hollandis. Levinud praktikaks on olnud ka ravimite hinna rangem reguleerimine ning lisaks on mitmed riigid suurendanud tervishoiu avalikku rahastust maksutõusu või eelarveliste eraldiste kaudu.

Arenguseire Keskus toob välja, et kõige kehvemad on olnud Iirimaa, Kreeka ja Läti kogemused. Üheks edukamaks näiteks on aga Holland, kus suudeti tervishoiu kulude kasvu pidurdada hinnapiirangute ning digitaalsete seiresüsteemide abil, mis aitavad tuvastada ja vältida ebaotstarbekaid uuringuid ja ravimeid.

Kõige negatiivsemaid tagajärgi rahvatervisele on uuritud riikides kaasa toonud avalike tervishoiuteenuste mahu vähendamine. See on pikendanud ravijärjekordi, halvendanud teenuste kättesaadavust ja suurendanud inimeste omaosalust. Näiteks Kreekas, Lätis ja Iirimaal kaasnes suurte kärbetega rahvatervise halvenemine,  vaimse tervise probleemide ja välditavate hospitaliseerimiste kasv ning laiem ebavõrdsuse süvenemine.

Hollandi näitel toob Arenguseire Keskus välja, et tervishoiu kulude kasvu pidurdamisel on tõhusaks osutunud haiglate ja arstidega sõlmitud kokkulepped, mille üks osa oli hindade kasvu reguleerimine. Näiteks ei tohtinud perearstide kulude kasv ületada 2,5% aastas. Lisaks vähendati pearahapõhist rahastust, kuid samal ajal seati eesmärgiks kirjutada välja suhteliselt enam geneerilisi ravimeid ning selle eesmärgi täitmise korral rahastus taastati.

Lühiraport “Teiste riikide kogemused tervishoiu eelarvedefitsiidi ohjamisel” on valminud Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Tervishoiu jätkusuutlikkus“ raames. Uurimissuuna eesmärk on leida tulevikuvõimalused ning analüüsida alternatiivseid valikuid tervishoiu rahastamise mitmekesistamisel ja nende mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele Eestis aastani 2050.