Raport: Eesti võib Euroopa julgeolekukriisist kasu lõigata

Joonis: NATO riikide kaitsekulutuste tase
Allikas: Autori joonis, NATO andmed

Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller selgitas, et NATO kaitsekulude kasv tähendab  ainuüksi Euroopa Liidus varustuse nõudluse kasvu kuni 80 miljardit eurot aastas, millest osa võiks saada Eesti ettevõtted. “Lähima kümnendi jooksul investeerivad Euroopa riigid kaitsevarustuse soetamisse täiendavalt vähemalt triljon eurot ning Euroopa kaitsetööstuse turu  potentsiaalseks kasvuks kujuneb prognooside kohaselt 49–80 miljardit eurot aastas. Osa sellest võiksid haarata Eesti ettevõtted,” ütles ta.

NATO kaitsekulude eesmärk 5% SKP-st aastaks 2035 tähendab NATO aastaeelarve kahekordistumist, millest suur osa läheb varustuse hankimisele. Samal ajal on Euroopa Liidu strateegiliseks suunaks vähendada praegust sõltuvust USAst, mis omakorda tähendab, et vähemalt pool vajalikust varustusest soovitakse hankida Euroopa Liidu siseselt.

“Kui Eesti suudab säilitada praeguse 0,44-protsendilise osakaalu Euroopa Liidu riikide varustuskuludes, lisanduks turu kasvades Eesti kaitsetööstusele igal aastal umbes 217 miljonit eurot käivet,” tõi Miller välja.

Ambitsioonikamal eeldusel, et Eesti turuosa hoopis kasvab 1%-ni, lisanduks igal aastal umbes 804 miljonit eurot käivet ning 269 miljonit eurot lisandväärtust. “Hästi sihitud toetusmeetmetega võib Eesti kaitsetööstuse sektor tänu ekspordivõimalustele kasvada aastaks 2035 kuni kuue protsendini SKP-st. Näiteks võib siin võrdluseks tuua, et möödunud aastal moodustasid põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük kokku 2% SKP-st ning kogu ehitussektori lisandväärtus ulatus veidi üle 6%,” tõi Miller näite.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et väikeriigina on Eestil mõttekas keskenduda valdkondadele, kus meil on juba kujunenud eelised. Need on eelkõige küberkaitse, autonoomsed maismaa- ja õhusüsteemid ning kahesuguse kasutusega tehnoloogiad.

Kaitsetööstuse jõulise arenguga kaasneks märkimisväärne täiendav tööjõuvajadus, kuni 4800 inimest aastas. Sellise kasvutempo korral ületaks kaitsetööstuses hõivatud töötajate arv järgmise seitsme aastaga hõivatute arvu IKT sektoris. Arenguseire Keskus rõhutab lühiraportis, et SKP kasvu ei teki kui täiendav tööjõud tuleks kaitsetööstusse üle suurema lisandväärtusega sektoritest.

Miller nentis, et kaitsetööstussektori kasvus on oluline Eesti riigi roll. “Riigi roll on ennekõike luua keskkond, mis kiirendab innovatsiooni ja toote testimist ning vähendab samal ajal regulatiivseid takistusi, võimaldab paindlikumaid hankemudeleid ja toetab kõrgtehnoloogilist tootmist ja iduettevõtlust, olles näiteks ise esimene julge klient. Ka koostöö Ukrainaga jääb kriitiliseks nii testimise kui arenduse seisukohast,” lisas Miller.

Lühiraport “Eesti kaitsetööstuse väljavaated Euroopa kaitsevajaduste kasvades” on valminud uurimissuuna „Majanduse konkurentsivõime tulevik“ raames. Uurimissuunas analüüsitakse Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning esitatakse perspektiivikad majanduspoliitilised soovitused. Uurimissuund on osa Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu tööst.