Eesti ettevõtted eelistavad investeerida seadmetesse, mitte inimestesse

Eestis on tootlikkuse kasv aeglustunud ning aastatel 2009–2016 oli see vaid 2%, mis on oluliselt vähem kui aastatel 2001–2007, mil see ulatus 6%-ni. Langustrend on märgatav ka võrreldes teiste Euroopa riikidega, kriisijärgsel perioodil on oma tootlikkust enam kui Eesti kasvatanud näiteks Leedu, Iirimaa, Ungari, Türgi, Slovakkia, Bulgaaria, Poola ja Rumeenia. 2016. aastal moodustas Eesti SKT elaniku kohta 75% Euroopa Liidu riikide keskmisest, kuid Eesti tööjõu tunnitootlikkus moodustas vaid 63% Euroopa Liidu keskmisest.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste poolt prof. Kadri Männasoo juhtimisel läbiviidud uuringust selgub, et Eesti ettevõtted eristuvad teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtetest suure seadmete investeeringute osakaalu ning väikese inimeste koolitamise, juhtimisprotsesside arendamise, arvutitarkvara ning teadus- ja arendustegevuse investeeringute osakaalu poolest.

„Eesti ettevõtete investeeringutest 69% läheb masinatele, seadmetele, maale ja ehitistele ning innovatsiooni toetavad immateriaalse põhivara investeeringud moodustavad alla kolmandiku,“ tõi välja Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell, kes juhib tootlikkuse uurimisprojekti. Kõrge tootlikkusega Lääne-Euroopa riigid investeerivad suurel määral just immateriaalsetesse varadesse, näiteks 2016. aastal oli nende osakaal Hollandis 41%, Taanis 42% ja Soomes 37%. 

Sõltuvalt majandusarengu tasemest on investeeringutel tootlikkusele erinev mõju, toovad teadlased välja. „Majandusarengu varasemas etapis ajendavad kasvu investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiasse, kuid järgnevas etapis on kasvuveduriks inimeste teadmised ja oskused. Kõrgeimates arengufaasides tõukub kasv aga hoopis teadus- ja arendustegevusel põhinevast innovatsioonist,“ selgitas Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell.

Uuringu autorid Tallinna Tehnikaülikoolist pakuvad välja unikaalse ettevõtete väärtusloome arengumudeli liikumaks kõrgematele astmetele rahvusvahelistes väärtusahelates. Mida kõrgem on ettevõtte positsioon väärtusahelas, seda pikemaajalist ning mitmekesisemat rahastamismudelit ning laiemat rahvusvahelist haaret eeldab ärimudel.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusprofessor Kadri Männasoo tõi välja, et Eesti jaoks on esmatähtis väärtusloome kasv läbi järjekindlate investeeringute tarka majandusse ja ühiskonda. „Kui Eesti möödus senistest konkurentidest kiirete käiguvahetuste ja osavate manöövritega, siis meist kaugel eesolevate liidrite püüdmiseks tuleb hoida siht sirge ning kiirus järele jõudmiseks piisav, kuid jõukohaselt ühtlane,“ rõhutas ta.

Eesti ettevõtted küll jälgivad tootlikkust, kuid ei pea tootlikkuse kasvu esmatähtsaks, selgus uuringust. „Keskendutakse olemasolevate klientide vajadustele, mis kohati varjutab pikemajalise ja laiema vaate tänastele ja tulevastele turgudele. Investeerimismustrites domineerivad kapitalimahukad põhivarainvesteeringud, mida algatatakse keskastme juhtide tasandilt. Innovatsioonis on rõhk protsessiinnovatsioonil ja kliendikesksel tooteinnovatsioonil,“ tõi Männasoo välja. Mitmese juhtumiuuringu raames selgus, et kuigi töötajaid tuuakse esile ärimudeli olulise komponendina, siis valdav on käsitlus, kus inimest nähakse pigem tootmissisendina olemasolevas tootmisprotsessis, mitte teadmiste ja kompetentside kandjana arendamaks ettevõtte väärtusloomet pikemaajalises perspektiivis. 

Üleinvesteerimist materiaalsesse põhivarasse võib võimendada ka maksusüsteem, mis soosib kapitaliinvesteeringuid ning kehtestab täiendavaid koormisi inimressursile, näiteks kõrgete tööjõumaksudena, või ei soodusta teadus- ja arendustegevust.

Arenguseire Keskus on läbi viimas tootlikkuse arengutele keskenduvat uurimisprojekti, mille eesmärgiks on hinnata lisandväärtuse kasvu perspektiive ning uurida, millised on võimalikud tootlikkuse kasvu allikad järgmisel 10–15 aastal. Arenguseire Keskuse tellitud uuringu “Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni?” autorid on Kadri Männasoo, Mait Rungi, Heili Hein, Aaro Hazak ja Helery Tasane Tallinna Tehnikaülikoolist. Tootlikkuse uurimisprojekt valmib 2018. aasta sügisel.

Uuringu aruande täisteksti ja kokkuvõttega saab tutvuda siin.