Magnus Piirits: Hambaravi hüvitamine teeks tervishoiu kolmandiku võrra kättesaadavamaks

12/12/2021

Magnus Piirits Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert, endine Arenguseire Keskuse ekspert

Eestis on kerkinud taas arutelu selle üle, kas hambaravi peaks muutuma uuesti haigekassa rahastatavaks teenuseks nagu see oli aastani 2002. Sellest alates on saanud vaid vanemaealised ja kuni 19-aastased soodsamat hambaravi. Kolmel viimasel aastal on täiskasvanud saanud piiratud ulatuses hambaravihüvitist haigekassa lepingulistes kliinikutest.

Hambaraviga seotud kulud on osakaaluna SKP-st alates 2003. aastast pidevalt kasvanud (väike langus oli pärast majanduskriisi). Kui 2003. aastal moodustasid hambaraviteenuse kulud 7% kogu tervishoiukuludest, siis aastaks 2019 jõudis kulude osakaal 10%-ni (178 miljonit eurot). Samas kui 2003. aastal moodustas omaosalus 50% hambaravi kuludest ja 2017. aastal juba 75%, aga pärast hambaravihüvitise süsteemi loomist on see langenud 70%-ni (2019. aastal) ehk 123 miljoni euroni.

Kogu tervishoiuteenuste omaosalus oli 2019. aastal 24%, mis on 733 eurot ühe leibkonna kohta aastas ja 61 eurot kuus. Üsna stabiilne on olnud hambaravi omaosaluse osakaal kogu tervishoiu omaosalusest, jäädes üle veerandi (28%) kogu omaosalusest. Kui kogu hambaravi muutuks haigekassa hüvitatavaks teenuseks, siis kogu tervishoiu omaosalus väheneks 24%-lt 17%-le nagu näitas Arenguseire Keskuse 2020. aastal avaldatud raport “Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.

Varasemad uuringud on näidanud, et kõrge omaosaluse sagedaseks tagajärjeks on vastava teenuse vältimine. Madalama sissetulekuga leibkonnad on hambaravi edasi lükanud või sellest sootuks loobunud. Seda ilmestab tõik, et madalama sissetulekuga inimeste tervishoiukuludest moodustavad hambaravikulud 11%, aga kõrgema sissetulekuga inimestel 30% (vaata ka Arenguseire Keskuse 2020. aastal tehtud uuringut “Tervishoiu rahastamise ebavõrdsus ja omaosaluse mõju vaesusele“).

2019. aastal oli 4,5% leibkondadest tervishoiu omaosaluse tõttu vaesusriskis. Hambaravi kulude jõulisem hüvitamine suudaks vähendada vaesusriski (14%), kuid oluliselt rohkem teeks seda ravimite veelgi suurem hüvitis (ligikaudu 50%). See on suuresti tingitud asjaolust, et hambaravi lükatakse edasi ja seega andmete järgi hambaravi hüvitamine ei vähenda nii oluliselt tervishoiukuludest tingitud vaesusriski kui ravimihüvitise laiendamine.

Haigekassa on arvutanud, et kogu hambaravi haigekassa rahastatavaks teenuseks muutumisel kasvaksid haigekassa kulud 156 miljonit eurot aastas. 2020. aastal oli hambaravi omaosalus 123 miljonit eurot, kuid tuleb arvestada, et pärast sellist muudatust on üsna tõenäoline, et nõudlus hambaraviteenuse järele kasvab kõigis sissetulekugruppides, kuid eriti madalama sissetulekuga inimeste seas. Kuivõrd 2035. aastaks jõuab Haigekassa aastane puudujääk 900 miljoni euroni, siis tervishoiu rahastamise eelarve vajab ülevaatamist juba praegu, hambaravi teenuse lisandumisel veelgi enam. Seega peame korraga vaatama üle tervishoiu rahastamise ja selle jätkusuutlikkuse ning samal ajal parandama ka olemasolevat süsteemi.

Tutvu ka Arenguseire Keskuse 2020. aasta lõpul avaldatud Eesti tervishoiu pikaajalist tulevikku puudutava raportiga.

25.11.2020

Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035

Arenguseire Keskuse raportis tuuakse välja määramatud tegurid, mis mõjutavad Eesti tervishoiu tulevikku ja luuakse neli Eesti tervishoiu stsenaariumi aastani 2035.