Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Uku Varblane
Arenguseire Keskuse uuringute juht
Uku on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistriõppe fookusega majanduse modelleerimisele ja riigimajandusele ning on läbimas doktorantuuri, kus tema uurimisteemaks on tootlikkuse ja globaalsete väärtusahelate seosed. Ta on täiendanud ennast Sloveenias Ljubljana ülikoolis, Rootsis Jönköpingi ülikoolis ning Thbilisi ülikoolis Gruusias. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE juhatajana on Ukul enam kui 10-aastane kogemus majanduse valdkonna rakendusuuringute läbiviimisel ja juhtimisel.
Seotud uudised
-
11.10 2024Raport: Energiamahukatest tööstusharudest on Eesti jaoks suurima potentsiaaliga kolm
Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et suure energiatarbega tööstuste Eestisse meelitamisel tuleb silmas pidada, et projektide lisandväärtus energiaühiku kohta ei oleks keskmisest madalam. Energiamahukate tööstuste rajamine oleks põhjendatud vaid siis, kui need avavad võimalusi suurema lisandväärtusega majandustegevuste käivitamiseks Eestis.
Seotud üritused
Eesti regionaalpoliitika programm toob esile, et kohalike omavalitsuste koostöö nii teenuste osutamisel kui ka arendustegevustes on vähene. Kuigi haldusreform laiendas omavalitsuste territooriume, on paljusid ülesandeid – näiteks mitmeid sotsiaal- ja haridusteenuseid, ühistransporti või ettevõtluse toetamist – tõhusam ja kulusäästlikum lahendada veel suuremas piirkonnas ehk ühiselt. Koostööst võidaks ka teenuste kvaliteet ning kättesaadavus.
Eesti majanduse senised konkurentsieelised on kiires tempos sulanud, uued – näiteks rohetoorme väärindamine või tehisaru rakendamine – aga veel piisavalt ei kanna. Mida teha, et august välja ronida ja uuele kasvutsüklile alus panna? Probleem on põletav, sest iga puudujääv protsent majanduskasvu tähendab ligi 400 miljoni euro võrra väiksemat lisandväärtust ja ligi 130 miljonilist puudujääki maksutulus.
Eesti on kultuurivaldkonda suunatava eelarveraha osakaalu poolest Euroopas esimeste seas. Riikliku rahastuse tase ei pruugi edaspidi oluliselt suureneda, sest järeleaitamist vajavad ka teised valdkonnad (nt sotsiaal- või tervishoid). Kultuuri ja spordi elujõulisuse tagamiseks on vaja leida teisi vahendeid ehk eelkõige eraraha.