Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Uku Varblane
Arenguseire Keskuse uuringute juht
Uku on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistriõppe fookusega majanduse modelleerimisele ja riigimajandusele ning on läbimas doktorantuuri, kus tema uurimisteemaks on tootlikkuse ja globaalsete väärtusahelate seosed. Ta on täiendanud ennast Sloveenias Ljubljana ülikoolis, Rootsis Jönköpingi ülikoolis ning Thbilisi ülikoolis Gruusias. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE juhatajana on Ukul enam kui 10-aastane kogemus majanduse valdkonna rakendusuuringute läbiviimisel ja juhtimisel.
Seotud uudised
-
04.05 2025Ettevõtjad: Kultuuri- ja spordi toetamise kaudu soovitakse panustada kohalikku ellu
Eesti ettevõtteid motiveerib kultuuri ja spordi toetamisel enim missioonitunne, kuid üha olulisemaks muutub kohaliku kogukonna toetamise eesmärk.
Seotud videod
2024. aasta lõpus toimunud veebiseminaril “Kas kohalike teenuste arengu võti peitub omavalitsuste koostöös?” arutati, kuidas toetab seadusandlik raamistik omavalitsuste koostööd, millised on olemasolevad koostöövormid ja tulevikuvõimalused ning milliseid edukaid lahendusi on teistes riikides ja mida saaks neist õppida.
Seotud üritused
Teisipäeval, 6. mail tutvustas Arenguseire Keskus uut raportit “Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas”, mis annab ülevaate Eesti kultuuri ja spordi toetamise võimalustest olukorras, kui riigieelarve on defitsiidis ning paljud valdkonnad vajavad lisaraha.
Eesti regionaalpoliitika programm toob esile, et kohalike omavalitsuste koostöö nii teenuste osutamisel kui ka arendustegevustes on vähene. Kuigi haldusreform laiendas omavalitsuste territooriume, on paljusid ülesandeid – näiteks mitmeid sotsiaal- ja haridusteenuseid, ühistransporti või ettevõtluse toetamist – tõhusam ja kulusäästlikum lahendada veel suuremas piirkonnas ehk ühiselt. Koostööst võidaks ka teenuste kvaliteet ning kättesaadavus.
Eesti majanduse senised konkurentsieelised on kiires tempos sulanud, uued – näiteks rohetoorme väärindamine või tehisaru rakendamine – aga veel piisavalt ei kanna. Mida teha, et august välja ronida ja uuele kasvutsüklile alus panna? Probleem on põletav, sest iga puudujääv protsent majanduskasvu tähendab ligi 400 miljoni euro võrra väiksemat lisandväärtust ja ligi 130 miljonilist puudujääki maksutulus.