Uudis

Aastaraamat esitab arenguseire tulemusi 2022. aastal ning lihtsasti loetava kokkuvõtte arenguseire rollist ja korraldusest Eestis.

Vaata järele! Neljapäeval, 20. aprillil toimus Arenguseire Keskuse veebiseminar „Milline on Eesti inimeste keskkonnajälg ja suhtumine rohepöördesse?“.

Eesti erinevate leibkonnatüüpide keskkonnajäljed on sama mõõtu, ületades Maa taluvuspiiri keskmiselt 3,8 korda, kuid peamine erinevus tekib elukoha kütte ja liikuvusega seotud keskkonnakoormuses, leidis Arenguseire Keskus oma raportis „Eesti inimeste keskkonnajälg sotsiaalsete gruppide ja piirkonna lõikes“.

Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, kuid erineb oluliselt sõltuvalt inimese elukohast ja sissetulekust, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Eesti inimeste keskkonnajälg sotsiaalsete gruppide ja piirkonna lõikes”.

Alates Venemaa kallaletungist Ukrainale on Eestis elukoha registreerinud 32 000 inimest ning sõjapõgenikud moodustavad umbes 2,2% Eesti rahvastikust. Põgenike osakaal rahvastikust ja nende vastuvõtuga seonduv koormus varieerub omavalitsuste lõikes oluliselt, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Omavalitsuste koormus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel”.

Sel nädalal jõuavad koalitsiooniläbirääkimised riigi rahakoti seisu arutamiseni ning Arenguseire Keskuse eksperdid panid kokku ülevaate maksumuudatustest, mida Arenguseire Keskuses on käsitletud, ja nende mõjust riigieelarvele.

Õpetajate keskmine töötasu on kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine töötasu ning senise trendi jätkudes jõuab see 120%ni Eesti keskmisest palgast 2024. aastal. Kuid kõrgemat palka teenitakse tihtipeale ületundide ja lisatöö eest ehk Eesti õpetajate ületöötamise arvelt, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Õpetajate töötasu”.

Ukraina sõjapõgenike võimalik Eestisse elama jäämine lükkab Eesti rahvastiku vähenemist mõnevõrra edasi, kuid sisserände mõju on võrreldes varasema prognoosiga lühiajalisem, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist “Ukraina sõjapõgenikud Eestis – rahvastik ja lõimumine”.

Eesti koolid ja lasteaiad saavad Ukraina sõjapõgenikest õpilastega kaasneva lisakoormusega üldiselt hästi hakkama, kuid õpetajate ja tugispetsialistide puudus seab koolid Ukraina laste osas väga ebavõrdsesse olukorda, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Ukraina lapsed Eesti hariduses”.