Uudised

Praegune pandeemia ja majanduskriis on märkimisväärselt suurendanud globaalse jõuvahekorra muutuste mõistmisega seotud ebakindlust ja keerukust. Mõned erinevates kriisieelsetes arenguseire stsenaariumides ennustatud peamised liikumapanevad jõud on tugevnenud, kuid teised siirdunud tagapingile. Veebiseminaril uuritakse globaalsete jõuvahekordade alternatiivseid stsenaariume ja praeguse pandeemia tekitatud häirete mõju.

Arenguseire Keskus korraldas 9. aprillil veebiseminari, kus oli tähelepanu all mobiilpositsioneerimise andmete kasutusvõimalused ja sellega seotud õiguslikud küsimused.

Panime kokku uue ülevaate maailma mõttekodade infost ja hinnangutest koroonaviiruse pandeemia ja selle võimaliku pikaajalise mõju kohta.

Aastaraamat esitab lihtsasti loetava lühikokkuvõtte Arenguseire Keskuse kolme aasta (2017-2019) töö tulemustest, samuti arenguseire rollist ja korraldusest Eestis.

Seminaril on tähelepanu all mobiilpositsioneerimise andmete kasutusvõimalused ja sellega seotud õiguslikud küsimused.

Koroonaviiruse epideemia on katalüsaator, mis võimendab mitmeid arengusuundumusi. Kuid mitte tingimata puhtal kujul – viirus paneb neile oma pitseri.

Arenguseire Keskus koondas mõttekodade hinnangud koroonaviiruse mõjude kohta, mis on ilmunud alates märtsikuu algusest. Kokkuvõte sisaldab ülevaadet koroonaviiruse mõjust maailmamajandusele, erinevates riikides ette võetud või planeeritud sammudest koroonaviiruse põhjustatud mõjude leevendamiseks ning mõttekodade hinnangutest, kuidas koroonaviirus maailma muudab.

Arenguseire Keskus hakkab uue seireprojekti raames uurima globaalsete jõujoonte muutumise mõju Eesti arengule. Uurimistöö tulemusena tuuakse välja peamised valikuvõimalused ja otsustuskohad.

Meie kogumikus Pikksilm ilmus TTÜ tarkvarateaduse instituudi vanemteaduri Andres Udali artikkel „Kolmas kvantrevolutsioon: kvantarvutite tulekuga kaasnevad probleemid ja võimalused“.

Arenguseire Keskuse uuringute juhi Meelis Kitsingu eestvedamisel toimus ümarlaud, mille eesmärk oli pakkuda välja kolm lahendust süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks, mille puhul on võimalik saavutada laialdane ühiskondlik kokkulepe ning oskusliku poliitilise juhtimisega neid realiseerida.