Raportid

Keskkonnajälg ühe elaniku kohta Eestis ületab Maa taluvuspiire keskmiselt 3,8-kordselt ning on kolmandiku võrra suurem kui Euroopas keskmiselt, kus see ületab taluvuspiire 2,9-kordselt. Suurim osa Eesti elanike keskkonnajäljest (43%) tuleb elukoha elektrist ja küttest, seejärel tarbitud toidu tootmisest (30%) ja liikuvusest (17%).

Tulevikukindla maksustruktuuri uurimissuuna üheks nurgakiviks on maksutulude pikaajaline prognoosimine. Uuring kirjeldab, millistel eeldustel ja milliste andmete põhjal ning milliste arvutusloogikatega on tulemusteni jõutud. Metoodika aluseks on Rahandusministeeriumi pikaajaline maksumudel, mida kasutati olemasolevate maksudega seotud arvutusteks. Tulevikukindla maksustruktuuri töös on loodud mitmeid uusi makse, mille igaühe jaoks loodi spetsiaalne sisendandmestik ja arvutusloogika.

Uuring on valminud Arenguseire Keskuse tellimusel Eesti Rakendusuuringute Keskuses CentAR ja on osa Arenguseire Keskuse tulevikukindla maksustruktuuri seiretööst.

Uuringu “Käitumist mõjutavate stiimulite kasutamine maksusüsteemis” viisid läbi Laura Kivi, Heidi Reinson, Sten Anspal ja Janno Järve Rakendusuuringute Keskusest CentAR Arenguseire Keskuse tellimusel. 

Uuringu esitluse slaidid (PDF, 1MB)

Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, mis analüüsib Eesti tervishoiu maksudest rahastamisega kaasnevat ebavõrdsust.

Arenguseire Keskuse analüüsis toodi välja määramatud tegurid, mis mõjutavad Eesti tervishoiu tulevikku ja koostati neli Eesti tervishoiu tuleviku stsenaariumi aastani 2035.

Arenguseire Keskuse tellimusel valmis analüüs, mis kvantifitseeris tuleviku vanemaealiste rahalise heaolu uurimissuunas välja töötatud stsenaariume.

Kuigi Eestis väheneb tööealiste (15–74-aastased) inimeste koguarv, on 15-74-aastaste tööturul hõivatute arv sel kümnendil olnud kasvutrendis ning on peamiselt suurenenud tööjõunõudluse, kiire palgakasvu ja sotsiaalkindlustusreformide (nt töövõimereform ja pensioniea tõstmine) mõjul. Enim…

Hõivemäärade muutuse käsitlemine pikaajalises tööturu-prognoosis on Eestis esmakordne. See võimaldab senisest märksa täpsemalt näidata töötajate ja ülalpeetavate suhte muutust. Hõivatute osatähtsus kogurahvastikus sõltub peamiselt hõivemuutustest, mitte rände ja sündimuse dünaamikast. Lähema kahe…