Eesti majanduse olukord ja väljavaated. Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule

Riigi konkurentsivõimet võib analüüsida mitmel moel. Enamasti võrreldakse riikide majandusnäitajaid. Näiteks võetakse vaatluse alla eri liiki investeeringute osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP), otseinvesteeringute maht, riigi tehnoloogiline tase, positsioon tarneahelates jne. Tegemist on olulise infoga riigi kasvuvõime hindamisel ning kitsaskohtade tuvastamisel.

Poliitika tegemisel on aga sama tähtis mõista, miks majanduse struktuur ja näitajad on just selliseks kujunenud. Seetõttu on oluline vaadata majandusnäitajatest kaugemale ja hinnata laiemat pilti. Nii on konkurentsivõime seisukohast olulised ka mitmed muud tegurid, nagu stabiilne majanduskeskkond, tugevad institutsioonid, arenenud finantssüsteem, dünaamiline ettevõtlus, hea taristu, paindlik tööturg ja vajalike oskustega tööjõud, kõrge innovatsioonivõime, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lai levik, hea rahvatervis ja muudki näitajad.

Lisaks mõjutavad riigi konkurentsivõimet ühiskonna väärtused ja normid, näiteks riskikartlikkus, solidaarsus, eetika jne. Need on tegurid, mis jäävad koheste poliitikameetmete ulatusest välja, kuid mida on siiski võimalik institutsiooniliste reformide kaudu pikema aja jooksul kujundada.

Seega peaks konkurentsivõimet uurides arvesse võtma paljusid tegureid. Eesti konkurentsivõimele antud hinnangutesse süüvimise kõrval uuris eksperdikogu põhjalikumalt üksnes piiratud hulka kitsaskohti:

• Eestis on ettevõtetel keeruline leida kvalifitseeritud tööjõudu.
• Lõhe oskuste ja tegeliku töö vahel on Eestis teiste riikidega võrreldes küllaltki suur, samuti on tööjõu voolavus Eestis Euroopa riikidega võrreldes suurem.
• Eesti ettevõtete digitaliseerituse ja automatiseerituse tase on madal ja tehisaru rakendavad vaidvähesed.
• Majanduse ressursitootlikkus on väike ja ettevõtetel on vähe teadmisi tehnoloogiamahuka äriga tegelemiseks.
• Bürokraatiat on liiga palju ja samas valitseb vähene selgus valitsuse prioriteetides ja poliitikas.
• Kapitali hind on Eesti ettevõtete jaoks kõrgem kui enamikus teistes ELi riikides.
• Rohepöörde läbiviimisega võib kaasneda täiendav kulude kasv.
• Eesti väike avatud majandus on väliste šokkide suhtes kergesti haavatav.

Konkurentsivõime eksperdikogusse kuuluvad Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, Tartu Ülikooli rakendusliku majandusteaduse professor Priit Vahter, Tallinna Tehnikaülikooli rahanduse rakendusliku ökonomeetria professor tenuuris Kadri Männasoo ja Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane. Lisaks kaasati kogu töösse arvukalt eksperte ja sidusrühmasid nagu teised ülikoolid ja uurimisasutused, tööandjate ja töövõtjate esindajad ning riigiasutused.