Raportid

Keskmise Eesti elaniku keskkonnajälg oli 2019. aasta leibkonna eelarve uuringu järgi 3,8 korda üle Maa taluvuspiiride, mis on kõrgem keskmise Euroopa elaniku jalajäljest (2,9). Eesti elaniku keskkonnajälg on Euroopa elanikust suurem elektri, kütte, toidu ning soetatud seadmete osas, samas kui transpordi keskkonnajälg jääb eurooplasele alla.

Riigi pikaajalises konkurentsivõimes on esiplaanil inimeste heaolu ja selle jätkusuutlik tagamine. Tuleviku konkurentsivõime 9-st tegurist 3 puhul on Eesti olukord hea, 3 teguri puhul keskpärane ja 3 puhul ebasoodne. Eesti paistab positiivselt silma globaalsetesse võrgustikesse lülitumise ning avaliku sektori digitaliseerituse ja andmekasutusega. Samuti on Eesti esirinnas hariduse konkurentsivõimet hindavates rahvusvahelistes võrdlustes.

Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) heide on viimase 10 aastaga 40% vähenenud. 2035. aasta sihttaseme (8 mln tonni) saavutamiseks peaks heide vähenema 2021. aastaga võrreldes veel 32%. Kui Eesti elektritootmise heide oleks EL-i keskmisel tasemel, jääks Eesti koguheide juba praegu alla 2035. aastaks seatud sihttaseme.