Raportid

Lühiraport: Venemaa ja Valgevene importkaupade asendamine (kaas)
18.06 2022
Venemaa ja Valgevene importkaupade asendamise mõju kaubagruppide lõikes

Venemaalt ja Valgevenest impordi täielik lõpetamine tähendaks Eesti ettevõtetele 2021. aasta hindades 860 miljoni euro suurust lisakulu. 540-st analüüsitud kaubagrupist on asenduskaup kahel kolmandikul juhtudest Venemaalt või Valgevenest imporditust kallim. Kõige suuremate lisakuludega on seotud kütuste, puittoodete, metalli, aga ka näiteks soola ja linase riide impordi asendamine.

Lühiraport, Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile
Lühiraport "Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti riigi tuludele ja kuludele" kaas
29.05 2022
Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti riigi tuludele ja kuludele

Sõjapõgenikega kaasnevad riigile kulud, millest suurimad on kulutused üldistele avalikele teenustele (mitteisikustatud kulud). Suuruselt järgmised on isikustatud kulud nagu tervishoid, vanaduspension ja ülejäänud sotsiaalne kaitse. Nende kuludega toimetulekuks on parim stsenaarium see, kui sõjapõgenike keeleõpe ja kohanemine Eesti ühiskonnas kulgeb kiiresti ehk kuni 10 aastaga jõutakse eestlastega sarnasele sissetulekutasemele.

Lühiraport, Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile
Lühiraport: Ukraina sõjapõgenike mõju Eesti rahvaarvule_kaas
22.05 2022
Ukraina sõjapõgenike mõju Eesti rahvaarvule: kolm stsenaariumit

10 000 sõjapõgeniku püsivalt Eestisse elama asumine tõstaks Eesti rahvaarvu 2022. aasta alguse tasemest kõrgemaks üheksaks aastaks, seejärel positiivne mõju taandub madala sündimuse ja seda mitte kompenseeriva sisserände tulemusena. Kui Eestisse jääb püsivalt elama 30 000 sõjapõgenikku, aitab see rahvaarvu suurendada 22 aastaks ja kui 60 000 põgenikku, siis 40 aastaks. Tööturu mõttes on oluliseks näitajaks tööealiste inimeste ja vanemaealiste suhtarv. Sisseränne aitab suhtarvu parandada kuni 2060-ndate aastateni ja seejärel mõju taandub.

Lühiraport, Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile
15.05 2022
Kõrghariduse rahastamise stsenaariumid Eestis

Kõrghariduse rahastamise kompleksses maailmas on võimalik välja pakkuda sadu erinevaid rahastamise kombinatsioone, mis erinevad üksteisest selle poolest, kas avalik raha jõuab kõrgkoolideni otse või tudengite kaudu, mil määral ja viisil kaasatakse eraraha, mis ulatuses ja mille alusel makstakse õppetoetusi või pakutakse õppelaene.

Uuring, Kõrghariduse tulevik
21.04 2022
Pikksilm – ülevaade valitud trendidest (2022)

Arenguseire Keskus avaldas kogumiku erinevate autorite 2021. aastal kirjutatud artiklitest, mis avavad tulevikuperspektiive mitmes kasvava aktuaalsusega teemas. Trendiraportis käsitletakse laste heaolu, rohepöördeks vajalike maavaradega seonduvat, eksistentsiaalseid ohte, vaktsineerimise tulevikku, keeletehnoloogia võimalusi ja riske ning stsenaariumianalüüside kasutamist strateegilises planeerimises.

Pikksilm
×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.