Tööga seotud sotsiaalkaitse mudelid ja nende sobivus alternatiivsete tööturuarengute korral Eestis

• Eesti sotsiaalkaitsesüsteem on kombinatsioon mitmetest lähenemistest, kuid sarnaneb enim liberaalse sotsiaalkaitsesüsteemiga (näiteks USA, Kanada, Austraalia). Seda iseloomustab vähene ümberjagamine, osamakselised sotsiaalkindlustusskeemid ning eesmärk soodustada töötamist. Samas ei ole meil erinevalt tüüpilistest liberaalsetest sotsiaalkaitsesüsteemidest levinud vajaduspõhised hüvitised ja teenused. Samuti on vähe levinud töökohapõhised kindlustusskeemid ja erakindlustus.
• Eesti sotsiaalkaitset (16,1% SKP-st; EL keskmine 30%) rahastatakse praegu eelkõige tööjõumaksudest. Eestis rahastatakse sotsiaalkaitsekulusid valdavalt spetsiaalselt sotsiaalkaitse rahastamiseks kogutavatest maksudest ja maksetest (79,4%, EL keskmine 54%). Sotsiaalkaitse rahastamise taset võib mõjutada nii hõivatute arvu, hõivevormide kui ka loodava lisandväärtuse muutumine. Muutused rahvastiku struktuuris ja tehnoloogias võivad mõjutada nii hõivatute arvu üldiselt kui ka hõivevorme, millest sõltuvad sotsiaalkaitse sissetulekud ja kulutused.
• Madala katvusega on Eestis eelkõige töötuhüvitised (43% registreeritud töötutest ei saa hüvitisi; see on suuresti EL keskmine tase) ja ravikindlustus (14% tööealisest elanikkonnast on katmata; EL ja OECD riikides valdavalt peaaegu 100% kaetud). Tööturustsenaariumid osutavad võimalusele, et hõive väheneb või hõive ja töine tulu muutub katkendlikumaks – see võib kaasa tuua sotsiaalkaitse katvuse vähenemise eelkõige osamakseliste kindlustusskeemide (ravikindlustus, töötuskindlustus) osas.
• Eesti praegust sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab vähene ümberjagamine, mis silub sissetulekute jaotust minimaalselt – sotsiaalkaitsesüsteemi hüvitiste ja toetuste mõjul väheneb suhtelise vaesuse määr Euroopa Liidus 16 protsendini ja Eestis 21 protsendini. Töötus, hõivevõimaluste ja sissetulekute polariseerumine ja tavapäratute hõivevormide levik võivad suurendada ebavõrdsust ja vaesusriski kõigi tööturustsenaariumide korral.
• Eestis on sotsiaalkaitse korraldatud keskvalitsuse poolt ning täiendavat kindlustuskaitset pakkuvad erakindlustajad peaaegu puuduvad. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi halduskulud on väikesed – kui EL-is on halduskulude osakaal sotsiaalkaitsekuludes 2015. aastal keskmiselt ligikaudu 3%, siis Eestis on see 1,2%. Keskvalitsusepoolse sotsiaalkaitse asendamine erakindlustusel põhinevate süsteemidega ei ole Eesti väiksuse ja sellest lähtuva potentsiaalsete pakkujate vahelise vähese konkurentsi tõttu lahendus, mis võimaldaks ühiskonnal kuluefektiivselt hea kvaliteediga teenuseid pakkuda.

Lühiraport on leitav SIIN.

Autorid:

Märt Masso Poliitikauuringute Keskus Praxis

Janno Järve Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR

Merilen Laurimäe Poliitikauuringute Keskus Praxis

Magnus Piirits Poliitikauuringute Keskus Praxis

Kaupo Koppeli Poliitikauuringute Keskus Praxis

Sten Anspal Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR

Laura Helena Kivi Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR