Raportid

• Kui Eestis tekiks vaidlus platvormi vahendusel tegutseva kulleri või autojuhi tööalase staatuse üle, tuvastaks töövaidluskomisjon või kohus tõenäoliselt töölepingulise suhte.
• Platvormitöö tegija õiguslikku staatust võiks järelevalvemenetluse käigus hinnata Tööinspektsioon.
• Täiendavaid kriteeriume platvormitöö tegija tööalase staatuse määramiseks ei ole Eestis vaja kehtestada, küll aga tuleks koostada juhised, mis aitaksid mõista, kuidas mõjutab algoritmilise juhtimise kasutamine alluvussuhte kindlaksmääramist.

Lähisuhtevägivald (LSV) on ajas selgelt mustriline, suurima riskiga on hilisõhtud. Nii Häirekeskuse kõnede kui ka PPA-s registreeritud juhtumite andmetel on koormus suurim nädalavahetuste õhtutel ja öösiti. Suurima riskiga ajavahemik on kell 20–23, mil Häirekeskusele tehakse keskmiselt neli LSV-teemalist kõnet tunnis. Laupäeviti tehakse keskmiselt 66 kõnet, esmaspäevast neljapäevani 39.

Euroopa võrdluses paistab Eesti silma vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkonna avalike kulude suure osakaaluga. Aastatel 2014–2023 oli see üle kahe korra kõrgem EL-i keskmisest ning moodustas 5% valitsemissektori kogukuludest. Rahastuse tase on püsinud suhteliselt stabiilne, kuid kultuuriteenuste osakaal on mõnevõrra kahanenud ja spordi oma kasvanud.

Kuigi sotsiaalmeedial on noortele ka positiivseid mõjusid, toob OECD esile neli peamist sotsiaalmeediaga seotud riski, milleks on sisu-, kontakt-, käitumis- ja tarbimisrisk. Kõige tõhusam on riskide leevendamisel ühendada digikeskkondade regulatsioon ja noorte võimestamine. Regulatsioon ja selle efektiivne jõustamine aitab riske kiiresti piirata, samas kui digipädevuse arendamine ja juhendamine aitavad noortel endil riskidega toime tulla.

Euroopa julgeoleku tugevdamine ja NATO kaitsekulude kasv loob Eestile märkimisväärse võimaluse kasvatada meie kaitsetööstust. Lähima kümnendi jooksul investeerivad Euroopa riigid kaitsevarustuse soetamisse täiendavalt 1 triljon eurot, millest pool hangitakse Euroopa siseselt.

Tervisekassa kulud ületavad lähimal viiel aastal tulusid umbes 100 miljoni euro võrra aastas. Kuigi viimased prognoosid näitavad varasematega võrreldes paremat maksulaekumist ja väiksemat miinust, on reservide lõppemine vaid 2029–2030 aastani edasi lükkunud. Euroopa riikide kogemus näitab, et kui tervishoiu aastane puudujääk ületab 0,5%–0,6% SKP-st, on sellele järgnenud kärped ja inimeste omaosaluse suurendamine, mis on halvendanud rahvatervist ja süvendanud ebavõrdsust. Kõige kehvemad on olnud Iirimaa, Kreeka ja Läti kogemused. Üheks edukamaks näiteks on Holland, kus suudeti kulukasvu pidurdada hinnapiirangute ja digitaalsete seiresüsteemide abil, mis vähendavad tarbetuid uuringuid ja ravimeid.

Eestis kasutab 28% lapsevanematest oma laste toetamiseks eraõpetajat. Kõige sagedamini tehakse seda Ida-Viru, Harju ja Tartu maakonnas. Suurim vajadus avaldub 7.–9. klassis, saavutades tipu 9. klassis, kus lisatuge otsitakse eelkõige matemaatikas, eesti keeles ja inglise keeles. Enim kasutavad eraõpetajaid linnaõpilased ja keskmiselt on eraõpetaja tunnihinnaks 20–29 eurot. Üle 60% õpilastest koges märgatavat või olulist arengut eraõpetaja toel.