Kuigi sotsiaalmeedial on noortele ka positiivseid mõjusid, toob OECD esile neli peamist sotsiaalmeediaga seotud riski, milleks on sisu-, kontakti-, käitumis- ja tarbimisrisk. Kõige tõhusam on riskide leevendamisel ühendada digikeskkondade regulatsioon ja noorte võimestamine. Regulatsioon ja selle efektiivne jõustamine aitab riske kiiresti piirata, samas kui digipädevuse arendamine ja juhendamine aitavad noortel endil riskidega toime tulla.
Raportid
Euroopa julgeoleku tugevdamine ja NATO kaitsekulude kasv loob Eestile märkimisväärse võimaluse kasvatada meie kaitsetööstust. Lähima kümnendi jooksul investeerivad Euroopa riigid kaitsevarustuse soetamisse täiendavalt 1 triljon eurot, millest pool hangitakse Euroopa siseselt.
Arenguseire Keskuse küsitlusest selgub, et lähisuhtevägivalla (LSV) kogemus vähendab oluliselt inimeste usaldust riigiasutuste, eriti politsei, kohtute ja prokuratuuri vastu, samal ajal kui usaldus naiste tugikeskuste ja Ohvriabi vastu püsib väga kõrge või isegi kasvab. Kõrgelt hinnatakse tugikeskuste ja Ohvriabi ohvrikeskset, empaatilist ja muret tõsiselt võtvat lähenemist, samas kui kohtuid, prokuratuuri ja ka politseid valdavalt ei nähta emotsionaalse toe pakkujatena. Eriti madal on usaldus kohtute, prokuratuuri ja politsei vastu nende seas, kelle kokkupuude lähisuhtevägivallaga on vahetu või hiljutine.
Platvormitöö on Eestis kujunenud oluliseks töövormiks, mis mõjutab majanduse konkurentsivõimet ja tööjõu kestlikkust. Valdkonnas tõusevad esile kolm peamist väljakutset.
Parima pensioni tagab kolme sambaga kogumine. Teine sammas ehk kogumispension suurendab keskmist palka teeniva inimese prognoositavat pensioni kuni 32% võrra. Samas sellest veel ei piisa, et saada pensionile jäädes kätte 70% varasemast netosissetulekust ehk säilitada senine elatustase. Selleks peaks keskmist palka teeniv inimene investeerima igakuiselt veel 5% brutopalgast ehk 104 eurot ka kolmandasse sambasse.
Tervisekassa kulud ületavad lähimal viiel aastal tulusid umbes 100 miljoni euro võrra aastas. Kuigi viimased prognoosid näitavad varasematega võrreldes paremat maksulaekumist ja väiksemat miinust, on reservide lõppemine vaid 2029–2030 aastani edasi lükkunud. Euroopa riikide kogemus näitab, et kui tervishoiu aastane puudujääk ületab 0,5%–0,6% SKP-st, on sellele järgnenud kärped ja inimeste omaosaluse suurendamine, mis on halvendanud rahvatervist ja süvendanud ebavõrdsust. Kõige kehvemad on olnud Iirimaa, Kreeka ja Läti kogemused. Üheks edukamaks näiteks on Holland, kus suudeti kulukasvu pidurdada hinnapiirangute ja digitaalsete seiresüsteemide abil, mis vähendavad tarbetuid uuringuid ja ravimeid.
Eestis kasutab 28% lapsevanematest oma laste toetamiseks eraõpetajat. Kõige sagedamini tehakse seda Ida-Viru, Harju ja Tartu maakonnas. Suurim vajadus avaldub 7.–9. klassis, saavutades tipu 9. klassis, kus lisatuge otsitakse eelkõige matemaatikas, eesti keeles ja inglise keeles. Enim kasutavad eraõpetajaid linnaõpilased ja keskmiselt on eraõpetaja tunnihinnaks 20–29 eurot. Üle 60% õpilastest koges märgatavat või olulist arengut eraõpetaja toel.
Leedu on tootlikkuse tasemelt poolest Eestile järele jõudnud, kuid Eesti edumaa Läti ees püsib ning Soome tase jääb endiselt kättesaamatuks. Leedu majandus on mitmekesisem, toetudes näiteks keemia- ja naftatööstusele, transpordi-, finants- ja IKT-teenustele, samal ajal kui Eesti majanduse profiil on kitsam ning rohkem keskendunud IT- ja äriteenustele ning iduettevõtlusele.
Eesti paistab rahvusvahelises võrdluses silma sideteenuste hea katvuse ja kiirusega. Mobiilne internet on Eestis taskukohane ja rahvusvaheliselt väga konkurentsivõimeline, kuid kaabliga ühenduste hinnad on lähiriikidega võrreldes kallid, eriti suurte kiiruste puhul. Konkurentsivõimet Eesti sideteenuste valdkonnas saaks parandada, kui muuta sidetaristuga arvestamine kõigis ehitusprojektides tavapäraseks ja õigusaktidega kohustatud osaks, vältides põhjendamatuid nõudeid sidevõrkude rajamisel.
Viimasel kümnendil on riigi kõrghariduskulud kasvanud ligi kaks korda aeglasemalt kui sisemajanduse kogutoodang ja keskmine palk. Majanduse oodatust nõrgem käekäik ning kasvanud julgeolekukulud on seadnud kahtluse alla kõrgharidusõppe riigipoolse rahastuse kokkulepitud kasvuplaanid. Kui riigi panus edaspidi ei suurene, hakkab kõrgkoolide tegevustoetuse ostujõud inflatsiooni tõttu langema. Senise süsteemiga jätkamine eeldaks riigilt kasvavat rahalist panust.
Alternatiiviks on õppemaksude kehtestamine, mis võivad asendada riigipoolse rahastuse kasvu peatumist. Näiteks 1300-eurone õppemaks tooks kõrgkoolidele kuni 40 mln eurot lisatulu aastas. Samas on oluline, et õppemaksude sisseseadmine ei halvendaks juurdepääsu kõrgharidusele. Üheks võimaluseks seda riski maandada on pakkuda õppemaksu katteks soodsatel tingimustel õppelaenu ning siduda tagasimaksmine lõpetaja hilisema sissetulekuga.