Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Avaliku sektori tõhusust suurendavad andmepõhised automaatsed otsused, mille üheks näiteks on automaatsed sihitud toetused ehk toetusele kvalifitseerumise selgitab algoritm asjakohaseid andmeid võrreldes. Kuid isegi kui riiklikes registrites on vajalikud andmed olemas, on nende tegelik kasutamine administratiivselt, tehnoloogiliselt ja õiguslikult piiratud.
Milliseid andmeid saaks nende automaatsete sihitud toetuste loomisel kasutada? Millised on andmete sel eesmärgil kasutamise õiguslikud ja tehnilised takistused? Millised on sammud, mida peaks astuma, et neid takistusi ületada?
Andmevabaduse tulevik on üks Arenguseire Keskuse 2022. aasta uurimissuundadest.
Esinevad:
Karmen Turk, Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat ja partner
„Sihitud automaatsettoetuste õiguslik teekaart Eestile“ (ettekande slaidid, pdf, 1 MB)
Millised peaksid olema muutused õigusruumis, et kasutusele võtta automaatsed sihitud toetused Eestis? Mida tähendab halduse automaatotsus ja kuidas selleni jõuda? Mida tähendab inimõiguste mõjuhinnang ja millised on selle näited teistest riikidest?
Veiko Berendsen, Statistikaamet andmehalduse ekspert
„Andmejagamise võimalused ja takistused sihitud toetuste loomisel“ (ettekande slaidid, pdf, 449 KB)
Mis takistab sihitud automaatsete toetuste loomist andmete vaatenurgast? Kuidas neid takistusi ületada?
Kaili Tamm, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht
„Hüvasti, avaldus ja menetlus? Tere tulemast, proaktiivsed teenused?“ (ettekande slaidid, pdf, 699 KB)
Millised on uudsed võimalused riigi käsutuses olevaid andmeid paremaks teenuspakkumiseks kasutada? Mis on meie pikaajaline siht ja kui kaugel hetkel oleme?
Teemat kommenteerib Riigikogu liige ning endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, küsides: “Kuidas jõuame andmepõhiste otsuste ja teenusteni?”.
Arutelu juhib Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu.
Veebiseminar toimus 29. septembril Zoomis.
Üritusega seotud uudised
-
23.11 2022Raport: Eesti inimesed annavad liiga lihtsalt ära kontrolli oma andmete üle
Eesti inimesed annavad liiga lihtsalt ära kontrolli endaga seotud andmete üle, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.