Digitehnoloogiate levik kõigisse eluvaldkondadesse on toonud kaasa üleilmse majanduste ja ühiskondade andmestumise, millega kohandumisel saaks Eesti olla Euroopa Liidus teerajaja, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud raportist „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.
Uudised
Eesti inimesed annavad liiga lihtsalt ära kontrolli endaga seotud andmete üle, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.
Eesti on avalike teenuste digitaliseerituse poolest Euroopa Liidu digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) järgi esimesel, aga ettevõtted digitaliseerituselt 15. kohal, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Avalik sektor Eesti andmeühiskonna eestvedajana.“ Samas on ka avalikul sektoril tekkimas mitmed kriitilised nõrkused.
Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 23. novembril raporti „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“, mis annab ülevaate Eesti digiühiskonna tulevikuvõimalustest ja väljakutsetest.
Kuidas panna avaliku sektori poolt kogutavad andmed paremini teenima nii Eesti ühiskonda kui iga üksikut elanikku, küsitakse 30. novembril toimuval Arenguseire Keskuse andmekonverentsil „Kuidas panna andmed teenima?“.
Eestis on tasakaal andmekaitse nõuete ja avaliku teabe saamise õiguse vahel paigast ära, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused“. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR/IKÜM) rakendumine on andmete kättesaadavust veelgi vähendanud.
Tehnilised juurdepääsupiirangud nagu näiteks robotlõksud ja hulgiallalaadimise piirangud takistavad avaliku teabe kättesaadavust ja väärindamist, selgus 18. oktoobril avaldatud Arenguseire Keskuse uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused“.
Andmevabaduse teema vajab Eestis selgemat vastutajat ja eestseisjat, selgus Arenguseire Keskuse 18. oktoobril esitletud uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused.“ Uuringu järgi on piirangud avalikule teabele viimase 20 aasta jooksul kasvanud.
Arenguseire Keskus avaldab teisipäeval, 18. oktoobril uuringu „Avaliku teabe kasutamise võimalused“, mis annab ülevaate Eesti õiguskeskkonnast avaliku teabe kasutamisel. Uuring näitab, et juurdepääs avalikule teabele on ametkonniti ebaühtlane.
Eesti avaliku sektori tõhusust saab suurendada andmepõhiste automaatsete otsuste kasutuselevõtuga, näiteks erinevate toetuste määramisel. See võimaldab nii toetusi täpsemalt sihtida kui ka säästa inimesi nende taotlemisest ja tingimustele vastavuse tõendamisest. Millal on Eesti valmis otsustusprotsesside automatiseerimiseks, küsitakse 29. septembril toimuval veebiseminaril „Kui kaugel on Eesti sihitud automaattoetuste kasutuselevõtust?“