Uudis

Üks olulisemaid leide Arenguseire Keskuse “Tööturg 2035” uurimissuunas oli, et tuleviku tööturu oluline väljakutse on mõista talentide vajadusi ning märgata erilisi oskuseid ja teadmisi.

2018. aasta lõpus avaldas Arenguseire Keskus stsenaariumid „Tööturg 2035“. Stsenaariumides kerkis olulise teemana esile talendikeskne vaade tuleviku tööturule ning küsimusena tõusetus, kas Eesti on talendisõbralik riik ning mida peaks tegema, et olla atraktiivne keskkond talentidele?

Me elame ajal, kui tehnoloogia kiire areng toob kaasa muutusi tööturul ja me peame olema valmis omandama uusi oskusi, et selles olukorras hakkama saada. Miks me räägime töö tulevikust just nüüd? Videos jagavad oma mõtteid Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma ja Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.

Arenguseire Keskuse ligi poolteist aastat kestnud tööturu tuleviku uurimissuund on otsi kokku tõmbamas.

Arenguseire Keskus ja Eesti Rahvusringhääling koos vabaühenduste ja ettevõtlusorganisatsioonidega kutsuvad visioonifoorumile „Viimane Vile: Kuidas me kestame?“, et valida tuleviku jaoks loodud sõiduplaanist üheskoos välja kuhu, miks, kuidas ja kellega me sõidame.

Klassikalise töösuhte kõrvale on tänapäeval tekkinud mitmeid uusi töövorme ja töösuhted on muutunud mitmekesisemaks, mistõttu töösuhet on üha keerulisem määrata ning märkimisväärne hulk töötegijaid jääb ilma töötamisest tulenevast kaitsest ja sotsiaalkindlustusgarantiidest.

Arenguseire Keskuse tellitud uuringust selgub, et järgmise paarikümne aasta jooksul tööealine elanikkond küll väheneb, kuid kuna inimesed osalevad tööturul üha aktiivsemalt, jääb töötavate inimeste osakaal võrreldes ülalpeetavatega samaks või isegi paraneb.

Töötajate rahvusvaheline mobiilsus on Eestis ja maailmas kasvav trend, mistõttu on rändepoliitikas mõistlik käsitleda eraldi lühi- ja pikaajalist rännet, selgub Arenguseire Keskuse tellimusel valminud rahvusvahelise mobiilsuse ja töö uuringust.

Arenguseire Keskuse korraldatud tööturu-muutustele keskenduval konverentsil jäi kõlama, et pole põhjust rääkida radikaalsete reformide vajadusest tööturul, samas tööõiguse ja sotsiaalkaitse pidev ajakohastamine on kriitilise tähtsusega.