Eesti puidu- ja paberitööstus paneb viiruskriisile hästi vastu

17/11/2020

Uku Varblane Arenguseire Keskuse uuringute juht

„Kui Eesti majandus tervikuna läheb koroonaviiruse teisele lainele vastu üpris haavatavas seisus, siis keskmisest viiruskindlamaks on osutunud puidu- ja paberitööstus,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Eesti puidutööstus on viiruskriisile pidanud hästi vastu eelkõige puidupõhiste materjalide stabiilse ja kasvava nõudluse, aga ka  automatiseerituse kõrge taseme tõttu. Kindlasti on puidutööstus üheks majandussektoriks, mis aitab Eesti majandusel lähiaastatel kriisiga hakkama saada,“ lisas ta. 

Varblase sõnul pakub sektorile uusi võimalusi puidukeemia areng, mis aitab luua kodumaisest puidust väärtuslikumaid tooteid ja laiendada puitmaterjali kasutusvõimalusi. „Karmistuvad keskkonnanõuded toovad kaasa puidupõhiste materjalide kasutamise kasvu ehituses, pakenditena, tekstiilitööstuses, aga ka farmaatsiatööstuses ja mujal,“ rääkis Varblane.

Puidusektori arengut võib viiruskriisiga tekkinud teguritest hakata takistama riikidevahelise liikuvuse piiratus lähiaastatel. „Kuigi sektoris tehakse jõupingutusi automatiseerimiseks, ei ole kõikides töölõikudes inimtööjõu vähendamine väga kiiresti võimalik,“ ütles Varblane. „Näiteks on mööblitööstus sõltuvuses välistööjõust, sest Eestist ei leita sobiva palgatasemega spetsialiste.“ 

Riikidevahelise liikumise takistatuse korral jääb probleemiks ka puidutööstuses kasutatavate masinate hooldusmeeskondade pääsemine riiki ja Eestis toodetud puitmajade paigaldamise võimalus välisriikides. 

Puidu- ja paberitööstuses on hõivatud 3,7% kõigist töötajatest ehk ligi 20 000 töötajat ja sektoris loodi 2019. aastal 3,1% kogu majanduse lisandväärtusest (jooksevhindades 769,2 miljonit eurot).

Puidutööstuse kuukäive kahanes aprillis viiruskriisi tõttu aasta varasemaga võrreldes kuni -5,9%, kuid jõudis juuniks aasta varasemaga võrreldes 3,8% kasvu. Paberitööstuse suurim käibelangus seoses viiruskriisiga oli mais, kui kuukäive oli aasta varasemaga võrreldes 14,4% väiksem.

Arenguseire Keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi paigutub puidu- ja paberitööstus 17 majandusharust kriisile vastupidavuselt kolmandale kohale (2,2 punkti).

Lühikokkuvõtte COVID-19 viiruskriisi mõjust puidu ja paberitööstusele leiab siit.

COVID-19 KINDLUSINDEKS

COVID-19 kindlusindeks hindab erinevate majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist ja indeksi põhineb ettevõtete erinevatel majandusnäitajatel. Indeksi väärtus jääb vahemikku -5 (suurim negatiivne mõju) kuni +5 (väikseim negatiivne mõju). Indeksis võetakse arvesse majandusharus tegutsevate ettevõtete käibe muutust (summaarne käive perioodil märts-august 2020 võrreldes aasta varasema perioodiga), töötajate arvu muutust nii võrrelduna 2019. aasta sama perioodiga kui ka eriolukorra järgset dünaamikat, tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete kasumi ja investeeringute muutust eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

TAUST

• Majandussektorite kaupa alustab Arenguseire Keskus ülevaadete avaldamist viiruskriisi mõjude kohta alates 17. novembrist. 19. novembril avaldab keskus lühikokkuvõtte majutuse, toitlustuse ja reisiettevõtete kohta.
• Lühikokkuvõtete koostamisel on arvutuste ja jooniste tegemisel tuginetud Eesti Statistikaameti andmetele ning arenguperspektiivide kirjeldamisel on aluseks intervjuud haruliitude esindajatega ning koostöös SA Kutsekoja OSKA uuringugrupiga läbi viidud fookusgrupi intervjuud. Viiruskriisist väljumise stsenaariume esitleb Arenguseire Keskus detsembri alguses.
• Uuringus „COVID-19 mõju arengusuundumustele“ selgitatakse viiruskriisiga esile kerkinud trendide ning tõusetunud määramatute tegurite võimalikku tähendust Eesti ettevõtete konkurentsivõimele ja majanduskeskkonna kujunemisele laiemalt. Loe lähemalt siit.
• COVID-19 mõju puidutööstuse hõive ja oskuste muutusele kajastatakse OSKA eriuuringus, mis avalikustatakse järgmise aasta alguses.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Vaata samal teemal

Arenguseire: Kas Eesti majandus on valmis koroonaviiruse teiseks laineks?