Arenguseire: Inimeste rohepöördega kaasa saamine on poliitikutele paras pähkel

Leibkondade keskkonnajälje vähendamine sõltub enim riigi energiasüsteemist, kuid ühtteist saavad inimesed ka ise ära teha. Selleks on aga tähtis mõista ühiskonnas valitsevaid tarbimismustreid ja hoiakuid. Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul on rohepöördele laia ühiskondliku toetuse kindlustamine poliitikakujundajate jaoks suur väljakutse nii Eestis kui mujal maailmas. 

“Ülesande muudab keerulisemaks see, et keskkonnasäästlike valikute kasuks otsustamine nõuab ühelt poolt teadlikkust ja teiselt poolt ka valmisolekut suuremaks väljaminekuks. Samuti on toodete ja teenuste reklaamimisel kasutatud roheväiteid keeruline kontrollida. Siiski mõistes süvitsi, kuidas inimesed maailmas ja enda ümber toimuvat tõlgendavad, on võimalik luua vastuolusid ületavaid lahendusi,” sõnas Danilov.

Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaasi sõnul pole rohepööre enam keskkonnaspetsialistide ja ökoloogide projekt. „Rohepööre on kui muudatuste juhtimine organisatsioonides, aga seda kõige laiemalt ühiskonna tasandil, meie kõigi jaoks. Ei kodanikud ega poliitikakujundajad ei saa oodata, et see oleks ühekülgne protsess, vaid see tähendab palju kaasamist, dialooge, uuendamist ja ettearvamatust, mis ongi normaalne. Oleme kõik samas paadis, sest elame samas keskkonnas,“ ütles Klaas. 

Riigikantselei tellitud rohepööret uuriva teadusprojekti raames kaardistatakse kestliku käitumise suurimad takistajad ja võimaldajad ning pakutakse välja lai valik tõenduspõhiseid meetodeid, mille abil saaks toetada keskkonnahoidlikke igapäevaseid valikuid üksikisiku tasandil. Neist osa võivad olla nn müksud ehk tagasihoidlikud sekkumised, mis mõjutavad inimese käitumist ennustatavas suunas, kuid ei piira valikuvabadust. Teised on aga muudatused süsteemi tasandil: võimalikud meetmed, investeeringud, regulatsioonid. 

Arenguseire Keskuse arvutustel on Eestis suurim keskkonnajälg (3,9 korda üle Maa taluvuspiiri) vanemaealiste leibkondadel. Selle peamiseks põhjuseks on elukoha küttega seotud keskkonnakoormus. Samas on vanemaealistel leibkondadel keskmisest väiksem liikuvuse keskkonnajälg (vanemaealistel 0,3; keskmiselt 0,6). Lisaks tarbivad vanemaealised keskmisest vähem erinevaid seadmeid.

Lastega ja lasteta peredel tekib seevastu keskmisest suurem keskkonnajälg just liikuvusest, sest sellises leibkondades elavad inimesed läbivad aasta jooksul keskmiselt kaks korda rohkem kilomeetreid kui vanemaealiste leibkondade liikmed. Lastega peredel on suurem ka valdavalt seadmete tarbimisest tulenev kliimamuutuste ja ressursside ammendumisega seotud keskkonnajälg.

Samal ajal tarbitud toiduga seotud keskkonnajälg on Eesti leibkondadel sarnane, selgub Arenguseire Keskuse värskest raportist. 

Neljapäeval, 20. aprillil kell 11.00–12.30 toimub veebiseminar „Milline on Eesti inimeste
keskkonnajälg ja suhtumine rohepöördesse?“. Veebiseminaril käsitleme, millest koosneb Eesti inimeste keskkonnajälg, millised võimalused on inimestel seda vähendada ning
riigil inimesi selles toetada.

Veebiseminar toimub Zoomi keskkonnas. Lisainfo ettekannete ja esinejate kohta
ning osalemiseks registreerumine SIIN!