Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire Keskus esitles raportit “Õpetajate järelkasvu tulevik”
Arenguseire Keskus tutvustas raportit “Õpetajate järelkasvu tulevik”, mis annab ülevaate Eesti koolivõrgu ning õpetajate järelkasvu tulevikuväljavaadetest ja väljakutsetest.
2040. aastal on Eestis tervikuna kooliealisi lapsi ligikaudu 13% tänasest vähem, samas kui Tallinnas ja Tartus õpilaste arv jätkuvalt kasvab. Tavaliseks on saanud õppekeelest erinev kodune keel ja hariduslikud erivajadused, süvenenud on erinevused perede sotsiaalmajanduslikes näitajates. Õpetajatel on tulnud kohaneda sellega, et õpilased kasutavad kodutöödes tehisaru abi. Eesti koolides on kõrvuti töötamas viis õpetajate generatsiooni, igaüks oma väärtuste ja ootustega nii töökeskkonnale, tööhüvedele kui ka karjäärimudelile.
Uurimissuunas “Õpetajate järelkasvu tulevik” käsitleme, mida tähendavad käimasolevad trendid õpetajate vajadusele ja õpetajakutse valinutele. Räägime värskest koolivõrgu ruumianalüüsist ning võimalustest koolivõrgu ümberkorraldustega õpetajate nappust leevendada. Tutvustame maakoolide, linnakoolide ning Tartu-Tallinna koolide tulevikustsenaariumeid, tuues esile võtmetegurid, millest sõltub õpetajate järelkasv Eestis aastani 2040.
Õpetajate järelkasvu tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2040
Eesti koole paigutatakse sageli eksamitulemuste alusel pingeritta, võtmata arvesse, et koolide lähtekohad heade (õpi)tulemuste loomiseks on väga erinevad. Koolide tõhusus sõltub ka koolivälistest teguritest ehk sellest, mida kool ei saa muuta. Eesti põhikoolide suurus, õpilaste arv õpetaja kohta, õpilaskoha kulud, perede taustakarakteristikud ja hariduslike erivajadustega õpilaste osakaal erinevad mitmekordselt: kumulatiivselt ligi kuus korda.
Raportit “Õpetajate järelkasvu tulevik” tutvustasid Arenguseire Keskuse ekspert ja uurimissuuna juht Eneli Kindsiko ja EBS-i vanemteadur André Veski. Uurimissuuna tulemusi kommenteerisid Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister (Eesti Reformierakond) Liina Kersna, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld ning Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Arutelu juhtis Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Vaata esitluse salvestust siit:
Viimased uudised
-
19.12 2024Pikksilm: Kuidas kaotada digilõhe?
Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Bianka Plüschke-Altof Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.