Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire Keskus töötas välja kõrghariduse rahastamise kalkulaatori
Arenguseire Keskus töötas välja kõrghariduse rahastamise veebipõhise kalkulaatori, millega saab hinnata erinevate rahastamisvalikute mõju Eesti kõrgharidussüsteemile.
„Kõrghariduse rahastamine mõjutab pikaajaliselt nii Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, kõrghariduse kvaliteeti kui ka noorte eluvalikud,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.
Kalkulaatoris kuvatakse muudatuste tegemisega kaasnevat rahalist mõju iga aasta kohta kuni aastani 2028. „Kõrghariduse rahastamise valikud on pikaajalise mõjuga ja erinevate stsenaariumide rahaline mõju avaldub alles süsteemi täielikul rakendumisel. Näiteks õppemaksu saab küsida hakata üksnes uue süsteemi järgi sisseastunutelt – kuluks viis aastat enne kui kõik bakalaureuse-, magistri- ja integreeritud õppe üliõpilased õpivad uue rahastussüsteemi alusel,“ selgitas Varblane.
Tutvu kõrghariduse rahastamise kalkulaatoriga https://arenguseire.ee/korghariduse-rahastamise-kalkulaator
Vaata ka uuringut „Kõrghariduse rahastamise stsenaariumid Eestis“
Kõrghariduse rahastamise stsenaariumid Eestis
Kõrghariduse rahastamise kompleksses maailmas on võimalik välja pakkuda sadu erinevaid rahastamise kombinatsioone, mis erinevad üksteisest selle poolest, kas avalik raha jõuab kõrgkoolideni otse või tudengite kaudu, mil määral ja viisil kaasatakse eraraha, mis ulatuses ja mille alusel makstakse õppetoetusi või pakutakse õppelaene.
2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks Eesti kõrghariduse tulevik, mis vaatleb kõrghariduse arengusuundumusi ja võimalusi järgmise 15 aasta jooksul.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
Viimased uudised
-
19.12 2024Pikksilm: Kuidas kaotada digilõhe?
Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Bianka Plüschke-Altof Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.