Arenguseire Keskuse seminar keskendub arenguseire suundadele
Arenguseire Keskuse seminar keskendub arenguseire suundadele Arenguseire Keskus korraldab täna Riigikogu konverentsisaalis veebiülekandega seminari „Teistmoodi tulevik“, et arutleda avaliku (e)valitsemise, tuleviku töö mängureeglite ja tootlikkuse arengu teemadel.
Seminaril osaleb ligi 80 ettevõtete, riigiasutuste, mõttekodade ja ülikoolide esindajat, kes teevad töötubades ettepanekuid arenguseire uuringute suunamiseks. Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul on keskusel kavas järgmise pooleteise aasta jooksul läbi viia kolm uuringut avaliku (e)valitsemise, tuleviku töö mängureeglite ja tootlikkuse arengu teemadel. „Uuringud viiakse läbi stsenaariumi-analüüsi põhimõttel, tuues esile võimalikud alternatiivsed arenguteed, sealhulgas alternatiivsete majandus-poliitiliste valikute pikaajalised mõjud. Uuringute edukaks läbiviimiseks kaasame eksperte ja valdkondade asjatundjaid nii Eestist kui välismaalt,“ ütles Danilov.
Seminari avakõne peab Riigikogu esimees Eiki Nestor. Seejärel astuvad üles kaks arenguseire ja stsenaariumide planeerimise asjatundjat. Oxfordi Ülikooli õppejõud ja ettevõtte NormannPartners asutaja Ulf Mannervik tutvustab Oxfordis peetava kursuse varal stsenaariumide planeerimise meetodeid. Ta toob näiteid oma pikast praktikast, mis muuhulgas hõlmavad maksunduse, töö, transpordi, laevanduse ja taastuvenergia valdkonnas läbi viidud stsenaariumi-analüüse. Euroopa Komisjoni arenguseire nõunik Ricardo Borges de Castro selgitab, miks ja kuidas kasutab Euroopa Komisjon arenguseiret ja stsenaariumi- analüüse ning millised on parasjagu käsilolevad tööd.
Ettekannetele järgnevad töötoad, kus arutatakse avaliku (e)valitsemise, tuleviku tööturu ning tootlikkuse arengu mõjutegureid. Töötubades kujundatakse ühine arusaam, kui tähtis on iga mõjutegur täna ja tulevikus ning kuidas neid süstematiseerida. Töötubades toimuvate arutelude tulemusi kasutab Arenguseire Keskus uuringute ulatuse määramiseks ja eri stsenaariumide identifitseerimiseks.
Viimased uudised
-
19.12 2024Pikksilm: Kuidas kaotada digilõhe?
Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Bianka Plüschke-Altof Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.