Ravijärjekordade lühendamiseks tuleb laiendada õdede õigusi inimeste ravimisel

25/10/2020

Magnus Piirits Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert, endine Arenguseire Keskuse ekspert

Vananeva rahvastiku tingimustes tuleb Eestil leida järjest nutikamaid lahendusi, kuidas tagada inimestele kvaliteetne ja kiire tervishoiuteenus. Kuna juba 15 aasta pärast on tervishoiusüsteemi praeguse rahastamise korral Haigekassa aastane puudujääk prognooside järgi ligi 900 miljonit eurot, siis tuleks Eestil väikese ja paindliku ühiskonnana julgemini testida teiste riikide uuenduslikke lahendusi tervishoiusüsteemis.

Jaapani otsused lähtuvad mõjust tervisele

Jaapani elanike oodatav eluiga on üks maailma kõrgemaid ja ulatus 2018. aastal peaaegu 85 eluaastani. Samas moodustasid tervishoiukulud 2019. aastal 11,1% SKP-st. Üle kümne protsendi kulutavad SKP-st ka Holland (10%), Suurbritannia (10,3%) ja Rootsi (10,9%), seevastu Eesti 2019. aasta kulud olid 6,8%. Kuidas on Jaapanis saavutatud tõhusus tervishoiusüsteemis? Ka teiste valdkondade poliitikate kujundamisel arvestatakse otsuste mõju tervisele, sest sotsiaalmajanduslikud tegurid mõjutavad oluliselt inimeste tervist.

Kui sarnane lähenemine võtta omaks Eestis, muutuks tervis teemana olulisemaks, paraneksid rahvatervisenäitajad ja need mõjutaksid omakorda positiivselt üldiseid majandusnäitajaid. Muidugi muudaks selline lähenemine poliitikakujundamise keerukamaks, sest tervisliku elustiili muutmiseks on vaja muuta mitmeid tegureid.

Lisaks kirjeldab Jaapani tervishoiusüsteemi tehnoloogiline innovatsioon – tehisintellekt, sensorid, tarkade proteeside kasutamine ja virtuaalsed konsultatsioonid. Laialdasem tehnoloogiline areng Eesti tervishoius vähendaks hoolduskoormust ja parandaks tervisehoiuteenuste kättesaadavust. Kuigi Eestis on üha enam levinud ka virtuaalsed arstivastuvõtud, siis toodud uuenduste kasutuselevõtt võib jääda andmekaitse (näiteks sotsiaaltöötaja ja perearsti andmevahetus) ja rahaliste võimaluste taha.

Eesti patsientide omaosaluse osakaal tervishoiukuludest moodustab veerandi, aga Jaapanis poole vähem (2018. aastal 12,7%). Kuigi Jaapanis on teatud juhtudel patsiendi omaosalus kuni 30%, siis on kasutusel ka kulude „ülempiir“ ehk kui leibkonna kulud ületavad teatud piiri, siis katab edasised kulud kindlustussüsteem.

Hollandis saavad õed rohkem ravida

Hollandi elanike oodatav eluiga (81,9 aastat) on üle Euroopa keskmise oodatava eluea (81), meeste ja naiste oodatava eluea erinevus on üks Euroopa väiksemaid (3,1 aastat ja Eestil on 8,7 aastat).

Tervisekindlustust pakuvad Hollandi elanikele mittetulunduslikud kindlustusandjad, kuid riigis on Euroopa madalaim täitmata ravivajadus (0,2%, aga Eestis 15,5% aastal 2019).

Hollandi viimase aja uuendus on seotud  esmatasandi parandamisega – iseseisvalt praktiseerivad õed (õigus kirjutada enamikke ravimeid ja teha madala riskiga kirurgilisi protseduure) ja vaimse tervise õed esmatasandil. Selle tulemusena väheneb koormus erakorralisele meditsiinile ja eriarstiabile, näiteks Hollandis laheneb 93% esmatasandi haigusjuhtudest ka esmatasandil.

Ka Eesti on võtnud Hollandiga sarnase suuna, kuid meid pitsitab õdede puudus (Eestis 6,2 õde ja  Hollandis 10,9 1000 elaniku kohta 2017. aastal). Lähiajal pole siin näha ka kiiret lahendust, sest meditsiinikooli lõpetab igal aastal ligikaudu 500 õde (vajadus 700–800). Probleem ei ole ka ainult koolituses vaid ka seadusandluses, näiteks töövõimetuslehti ei saa pereõde teha.

Suurbritannias peab uus meditsiinitehnoloogia tooma mõõdetavat kasu

Suurbritannia elanike üldised tervisenäitajad on head, kuid suured erinevused jooksevad elanikkonnas sotsiaalmajandusliku staatuse järgi. Ka Suurbritannia meditsiinis on järjest enam hakatud panustama patsientide kaugkonsultatsioonidele.

Suurbritannias on loodud meditsiinis uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks eraldi tervisemajanduslikus ja eetilises raamistikus toimiv meetod, milles võrreldakse uue tehnoloogia finantskulu ühe selle tehnoloogia abil lisanduva eluaasta kohta. Seatud on lävend, mille uus tehnoloogia peab ületama, et riik toetaks selle kasutuselevõttu. Raamistik loob objektiivse võimaluse uusi tehnoloogiaid hinnata.

Eestis on sarnast hindamist juba kasutatud uute ravimite ja seadmete hindamiseks (seni on tehtud 44 tööd ja 7 on veel käsil) ja seega võiks selle põhimõtte laiendamine olla lihtsasti teostatav.

Arenguseire Keskus avaldab 28. oktoobril raporti „Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid ja näiteriigid“, mis teeb sissevaate Eesti tervishoiusüsteemi väljakutsetesse ja võimalustesse kuni aastani 2035. Trendiraport on osa keskuse tervishoiu tuleviku uurimissuunast ja valminud koostöös mõttekojaga Praxis. 

Magnus Piirits, Arenguseire Keskuse ekspert