Arenguseire veebiseminar: Eesti kasutamata maavarad – kas vananeva ühiskonna pääsetee?
Maailmamajanduses tulevikus tooni andvad rohe- ja digitehnoloogiad vajavad toimimiseks kriitilisi maavarasid, mida leidub ka Eesti maapõues. 13. mail toimunud Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Eesti kasutamata maavarad – kas vananeva ühiskonna pääsetee?“ arutatati Eesti maavarade kasutusvõimaluste üle.

„Tulevikumajandust kujundavad tehnoloogiad vajavad olulisel määral toorainet maapõuest. Tuule- ja päikeseenergeetika, elektriautodele üleminek, riiklik rohepööre, samuti ka digitehnoloogia edasine areng suurendab paljude maapõueressursside kasutamist,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
„Ka Eestil on märkimisväärseid haruldaste muldmetallide varusid, mida peetakse nii Euroopa Liidus kui ka näiteks USA-s kriitilisteks maavaradeks. Veebiseminaril küsimegi, kas neist võiks saada vananeva Eesti ühiskonna pensionisammas,“ ütles Danilov. Ta lisas, et maavarade kasutuselevõtu puhul saab väga suureks küsimuseks, kas ja kuidas on võimalik hoida nende kaevandamisel ning tootmisel ära ulatuslikud keskkonnamõjud.
Veebiseminaril rääkis ettekandes „Kriitiliste maavarade A ja O“ tuleviku seisukohast olulise tähtsusega maavaradest Tartu Ülikooli professor Kalle Kirsimäe. Eesti Geoloogiateenistuse direktor Sirli Sipp Kulli tutvustas kriitiliste maavarade tööstuslike varude uuringuid Eestis ning tingimusi nende kasutuselevõtuks.
Arutelus osalesid Riigikogu liige ja keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender ning geoloog ning endine keskkonnaminister Marko Pomerants. Arutelu juhtis Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.
Vaata järele!
Viimased uudised
-
11.07 2025Pikksilm: Kas ja kuidas saaks privaatsuskaitse tehnoloogiad lahendada leibkonna-andmete probleemi?
Vajaduspõhiste toetuste õiglasel määramisel on vaja usaldusväärseid leibkonnaandmeid, sest inimese toimetulek ei sõltu üksnes tema isiklikust sissetulekust, vaid ka leibkonna koosseisust ja ühiste ressursside jagamisest. Eestis puuduvad usaldusväärsed ja terviklikud leibkonnaandmed, mis takistab toetuste tõhusamat sihtimist. Appi saavad tulla privaatsust tagavad tehnoloogiad, kirjutavad Liina Kamm ja Dan Bogdanov ettevõttest Cybernetica Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.