Eesti ettevõtete tootlikkust mõjutavad globaalsed arengud

Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell tõi välja, et Eesti majandus on avatud ja tundlik maailmas toimuva suhtes ning seetõttu analüüsiti tootlikkuse arengustsenaariumide koostamisel erinevate maailmatrendide mõju Eesti majandusnäitajatele, rahvusvahelisele koostööle ning ka kohalike ettevõtjate ärimudelitele ja otsustele. Iga stsenaariumi puhul toodi välja ka peamised riskid ja võimalused.

Stsenaariume võib Relli sõnul võrrelda turu-uuringuga, mida sarnaselt ettevõtjatele peab tegema ka riik, et olla toimuvateks pikaajalisteks muutusteks valmis. „Stsenaariumidele on võimalik toetuda majanduse ja tootlikkuse kasvu toetava poliitika kujundamisel, leevendades võimalikke riske ja arvestades väljakutseid, mis ühe või teise arenguraja korral esile kerkivad,“ selgitas Arenguseire Keskuse ekspert.

Stsenaarium „Maailm on globaalne turuplats“ eeldab, et maailmamajanduses jätkub suund vabakaubandusele ning domineerivad pikad globaalsed väärtusahelad. „See võimaldab Eesti ettevõtjatel investeerida tootmismahtude laiendamisse ja suurendada efektiivsust. Kui ettevõtted on koondunud globaalsetesse tarneahelatesse, on kulutõhusus äärmiselt oluline, kuna peame konkureerima ka arenevate turgude ettevõtjatega ning nõudlust dikteerib eelkõige arenevate riikide kasvav keskklass, kes eelistab masstoodangut,“ kommenteeris Rell.

Tema sõnul on Eesti ettevõtlus- ja majanduspoliitika täna häälestatud peamiselt globaliseerumise ja seniste tarbimismustrite jätkumisele, kuid protektsionism on maailmaturul juba hoo sisse saanud ning ettevõtluspoliitikat kujundades tuleb see arvesse võtta. „Võtmeküsimus on, kas ja kuidas me saame toetada Eesti ettevõtete tegutsemist kaugturgudel, kui need arengud peaksid süvenema. Või kuidas aidata ettevõtjatel saada aimu tärkavatest tarbijasegmentidest, kes esindavad muutunud nõudlust,“ ütles Rell.

Teine tootlikkuse arengustsenaarium „Targa tarbija maailmamajandus“ eeldab, et vabakaubandus ja muutuv nõudlus annavad konkurentsieelise nendele riikidele, kus majandus on innovaatilisem ja tehnoloogiamahukam. „Vananevad ühiskonnad, uued generatsioonid ja muutuv eluviis dikteerivad muutusi nõudluses. Tooted ja teenused on personaalsemad, väikese jalajäljega, funktsionaalsed, nn rätsepalahendused,“ selgitas Rell.  Ka tootmistehnoloogiad muutuvad, tootmine liigub tarbijale lähemale ning järk-järgult kaovad tarneahelad, kus juppe toodetakse Aasias, tooted pannakse kokku Ida-Euroopas ja müüakse läände.

Stsenaariumis „Euroopa(sse) kapseldumine ehk „paksem klaaslagi““ levib maailmamajanduses protektsionism, piirkonnad blokistuvad ning väärtusahelad regionaliseeruvad. Selle arengu puhul toimub turgude ümberjaotamine, Euroopasse ja Aasiasse kolivad tootmisettevõtete üksused USA-st ning juhtettevõtted peavad muutma oma tarnepoliitikat ja –praktikaid. Stsenaariumi peamiseks riskiks on nn „paksema klaaslae“ teke ehk Eesti allhanketootjate kulueelise taastumine olukorras, kus Aasia odavamatele tootjatele juurdepääs puudub, mille tulemusel võib Ida-Euroopast ja Eestist lahkunud allhange osaliselt tagasi liikuda.

„Need arengud annavad küll pealtnäha Eesti majandusele hingetõmbeaega, kuid investeeringuid tootearendusse ja uutesse tehnoloogiatesse lükkuvad edasi, mis pärsib tootlikkuse kasvu,“ rõhutas Rell uuringu tulemustele tuginedes.

Neljas stsenaarium „Euroopa Metsik Lääs“ kirjeldab olukorra võimalikku halvenemist rahvusvahelises kaubanduses, kus valitseb protektsionism, seatakse kaubandustõkkeid ning väärtusahelad regionaliseeruvad. Samas Euroopas ja eriti Skandinaavias areneb jõudsalt nn uut tüüpi nõudlus, mille kasvu toetavad uued tehnoloogiad, demograafilised muutused, tarbijate teadlikkuse kasv ja hoiakute muutus. Ettevõtteid seni toitnud tarneahelad lagunevad ning uute moodustumist dikteerib muutunud nõudluskeskkond. Äristrateegiat muutmata on risk konkurentsist välja langeda kõrge, kuid pääseteed pakub orienteerumine Põhjamaade ja Lääne-Euroopa turule, kuna eeliseks on geograafiline lähedus, mida võimendab ka rahvusvahelise turu killustatus.

Arenguseire Keskuse tootlikkuse arengutele keskenduva uurimisprojekti eesmärgiks oli hinnata lisandväärtuse kasvu perspektiive  järgmisel 10–15 aastal, arvestades erinevaid võimalikke arenguid Eesti väliskeskkonnas ning nendega seotud riske ja võimalusi.

Uuringu aruande täisteksti ja kokkuvõtetega saab tutvuda siin.