Kehvemal järjel perede jaoks on huviharidus kallim

25/04/2021

Lenno Uusküla Luminori peaökonomist, endine Arenguseire Keskuse uuringute juht

Tuludeklaratsioonide esitamine on enamiku Eesti elanike jaoks tänavu möödas ja selgunud on ka igaühele Maksuameti poolt tagastatav enammakstud tulumaksu summa. Oluline osa maksutagastusest arvestatakse lapsevanematele aasta jooksul laste haridusele ja huviharidusele kulutatud raha pealt.

Kuni 1200 euro eest aastas

Enammakstud tulumaksu saab riigilt tagasi vastavalt sissetuleku suurusele ja kulutustele, mille arvelt tulumaksukohustust saab vähendada. Enamike maksumaksjate puhul kehtib reegel – mida suurem tulu, seda enam saab absoluutsummas tagasi. See on üldine tulumaksusoodustuste loogika.

Hariduskulude eest saab enda, laste, lastelaste ja vendade-õdede eest makstud tulumaksu tagasi kuni 1200 euro eest aastas vastavalt oma tulumaksumäärale. Eesti maksusüsteem soosib seejuures suurema sissetulekuga, väiksema laste arvu ja kahe lapsevanemaga peresid.

Kas kõik lapsed on võrdsed?

Ebavõrdse kohtlemise põhjuseks on hariduskulude tulumaksuvabastuse puhul neli märkimisväärset süsteemi iseärasust.

Esimene maksusüsteemi iseärasus teeb madalama sissetulekuga lapsevanematele huvihariduse kallimaks ja lisaks veel suhteliselt kallimaks võrreldes teiste kaupadega. Põhimõtteliselt on huvikooli uksel kogu aeg väljas kaks erinevat hinnasilti.

Oletame, et huvihariduse eest makstav summa on 1000 eurot aastas. Tegelik hind kujuneb järgmiselt:

1. kuni 500 eurot kuus teeniv lapsevanem ei saa tulumaksu tagasi ja maksab 1000 eurot;
2. piisavalt üle 500 euro kuus teeniv lapsevanem saab 200 eurot tagasi ehk maksab 800 eurot.

Teine maksusüsteemi iseärasus karistab suurema laste arvuga peresid. Ühe maksja kohta võib esitada kuni 1200 euro eest arveid – mida rohkem lapsi, seda kallim huviharidus. Kui ühe lapse koolituskulu on üksikvanemaga peres näiteks 1000 eurot aastas, siis esimese lapse eest saab tulumaksutagastuse täies ulatuses. Teise lapse 1000-eurose huvihariduse aastakulu eest saab küsida maksutagastust veel vaid 200 euro pealt. Kolmanda lapse puhul pole võimalik üldse tulumaksutagastust saada.

Kolmas süsteemi iseärasus karistab üksikvanemaga peresid. Kui lapsevanem kasvatab üksi lapsi, siis on tema jaoks koolituse kulu suurem, sest maksimumsumma 1200 eurot aastas osutub sagedamini piiravaks faktoriks. Sama halvad lood on ka kahe lapsevanemaga peredel, kus üks lapsevanem ei saa töist tulu teenida näiteks mõne tervisehäda tõttu.

Neljas süsteemi iseärasus karistab neid, kelle vanavanemad pole elus või ei saa tulumaksuga maksustatavat sissetulekut. Lisaks lapsevanematele võivad ka vanavanemad laste koolituskulude summasid oma sissetulekust maha arvata. Miks peaks soosima laste koolituskulusid neil, kel on vanavanemad elus ja teenivad tulu võrreldes nendega, kellel ei ole vanavanemaid alles?

Hariduse asemel asjad?

Väikese sissetulekuga lapsevanematele, suurema laste arvuga peredele ning üksikvanemaga peredele on loodud laste hariduskulude puhul negatiivne ergutusmeede – ostke pigem sama raha eest jäätist ja kommi.

Iga euro kulutamisel vaatame aktiivselt hindu ning valime, mida me selle eest saame. Kujutlege nüüd poodi, kus müüakse nii jäätist kui haridust. Kui lapsevanem läheb sinna raha kulutama, siis leiab ta end huvitava valiku ees – jäätise hind on kõigile sama, kuid hariduse ostmisele tehakse soodustust vastavalt inimesele. Soodushinnad hariduskulutustele kehtivad aga meil suurema sissetulekuga vanematele, väiksema laste arvuga vanematele ning neile, kellel on võtta kaks lapsevanemat ühe asemel. Loomulikult ostavad haridust palju sagedamini just need lapsevanemad, kellele pakutakse soodushinda.

Kuidas võrdsustada laste võimalused?

Õnneks on olemas ka mõned positiivsed reeglid. Esiteks on lapse kohta on ette nähtud tulumaksuvaba summa nendele peredele kus kasvab kaks või enam last, see summa ei ole seotud kulutustega ning leevendab osaliselt enamate laste ja üksikvanemate rahalist olukorda. Küll aga ei lahenda see suhteliste hindade probleemi. Teiseks toetavad osad omavalitsused otse huvikoole, mis teeb huvihariduse võrdselt odavamaks kõigile elanikkonnagruppidele.

Kui lastele võrdsemaid võimalusi, siis on selleks mitmeid lahendusi. Pakun edasiseks diskussiooniks välja järgmised:

1. Doteerida koole või luua süsteem, kus lapsevanemal on võimalus riigi toel kulutada teatud summa lapse huviharidusele.
2. Tulumaksupõhine lahendus, kuid tulumaksu võib tagasi küsida koolituskulude eest teatud summa ulatuses ühe lapse kohta. See pehmendaks ebavõrdsuste üksikvanemate laste ja paljulapseliste perede osas.
3. Süsteem, kus sissetulekust sõltumata saaks aasta lõpus 20% ulatuses tagastuse makstud koolituskulude eest teatud summa ulatuses iga lapse kohta.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks. 2021. aastal on uurimissuundade seas ka järgmise 15 aasta Eesti maksusüsteemi võimalusi käsitlev “Tulevikukindel maksustruktuur”. 

Lenno Uusküla, Arenguseire Keskuse uuringute juht