Meelis Kitsing: Euroopa digidebatid

01/12/2017

Meelis Kitsing Estonian Business Schooli rektor, endine Arenguseire Keskuse uuringute juht

Arenguseire Keskus on koos Prantsusmaa diginõukogu, Rootsi kaubandusameti, Saksamaa internetimajanduse fondi ja iRights.Lab’iga otsimas lahendusi Euroopa digiteerimisele kaasaaitamiseks ning koostöö parandamiseks Euroopa institutsioonide ja riikide vahel. Ühiselt on otsustatud töötada välja arutelupaber süsteemselt oluliste digiplatvormide kohta ja analüüsida eri regulatsioonimudelite plusse ja miinuseid.

Koostöö Saksa ja Prantsuse mõttekodadega on oluline, kuna tegemist on poliitiliselt ja ka majanduslikult juhtivate riikidega, millel on fundamentaalne roll digiteerimise edendamisel Euroopa tasandil. Euroopa mõttekoja ECIPE juht Fredrik Erixon ja vanemökonomist Philipp Lamprecht toovad oktoobris avaldatud artiklis välja, et Prantsusmaa ja Saksamaa otsivad tasakaalu digiteerimisest tulenevate võimaluste ärakasutamise ja selle hirmu vahel, et konkurentsi tihenemine võib majanduse ja ühiskonna kontrolli alt välja viia.

Seda hoiakut iseloomustab hästi ka Saksa majandusministeeriumi selle aasta kevadel avaldatud valge paber digiplatvormide kohta, kus rõhuasetus on sammsammulisel arengul, ausal konkurentsil, demokraatlikel protseduuridel ja Euroopa suveräänsusel.

ECIPE hinnangul lasevad digieesliini riigid – Eesti, Põhjamaad, Beneluxi riigid ja Iirimaa –Saksamaal ja Prantsusmaal liiga palju Euroopa digiagendat dikteerida ega keskendu ise piisavalt suunanäitamisele, varjudes Euroopa institutsioonide taha. Digiteerimise edendamise teeb ECIPE arvates raskemaks veel kolmas grupp riike – Tšehhi, Ungari, Poola, Hispaania, Slovakkia ja Portugal –, kes on digiküsimustes kaitsepositsioonil.

Teise Euroopa mõttekoja CEPSi digifoorumi juht William Echikson kirjutab novembris avaldatud analüüsis, et Euroopa riigid keskenduvad liigselt digiteerimisest tulenevatele ohtudele ega räägi piisavalt sellega kaasnevatest võimalustest. Selle asemel, et kaitsta praeguseid tegutsemisviise ja ärimudeleid, peaks Euroopa poliitikakujundajate eesmärk olema n-ö loova hävingu suurendamine. Echiksoni hinnangul tekivad digiteerimise tõttu kaduvate töökohtade asemele uued, mis on paremini tasustatud ja meeldivamad kui varasemad.

Saksamaa internetimajanduse fondi uuringus on välja toodud, et Euroopa ettevõtted ei ole seni suutnud digitaalsete võimaluste potentsiaali piisavalt ära kasutada ning vaid üksikud Euroopa digiettevõtted on globaalses konkurentsis hästi toime tulnud. Euroopa mahajäämus on suur proovikivi, kuna digitaalsetel lahendustel põhinevad ärimudelid ja tegutsemisviisid on muutmas majandust ja ühiskonda. Suured digiplatvormid on muutunud meie elu lahutamatuks osaks ning neil on üha suurem majanduslik ja poliitiline võim. Küsimus ei ole selles, kuidas seda protsessi aeglustada, vaid selles, kuidas Euroopa ettevõtted ja kodanikud saaksid sellest võimalikult palju kasu ning kuidas Euroopa regulatiivne keskkond saaks digiteerimist toetada.

iRights.Lab on juhtinud digiteerimisega kaasnevatele eetilistele küsimustele ja nende lahendustele tähelepanu näiteks tänavu oktoobris välja antud raamatus.

Üks variant, kuidas eetilisi dilemmasid lahendada ning kodanikke, ettevõtteid ja teisi osapooli kaasata, on liikuda kaasregulatsiooni suunas, selle asemel, et mõelda ainult ülalt alla või iseregulatsiooni võtmes. Kaasregulatsioon tähendab, et digitaalsed platvormid aitavad teatud riiklikke või kohaliku tasandi poliitikaid ellu viia, näiteks kogub Airbnb Lissabonis turismimaksu. Kaasregulatsiooni eelisteks on, et innovatsiooni ei pärsita ning poliitikate jõustamine on vähem kulukas, kirjutab Oxfordi ülikooli õppejõud ja London School of Economicsi teadur Michèle Finck European Law Review’s.

Artikkel ilmus Arenguseire Keskuse uudiskirjas (november 2017).