Arenguseire Keskus pakub uurimistöö tulemusena välja neli tootlikkuse arengustsenaariumi, mille aluseks on maailmatrendid ning nende mõju Eesti ettevõtetele ja majandusnäitajatele.
Uudis
Tänasel konverentsil tutvustatakse esmakordselt Eesti tootlikkuse arengustsenaariume ning esitletakse Tartu Ülikooli teadlaste uurimistöö „Eesti ettevõtete osalemine globaalsetes ja lokaalsetes väärtusahelates“ tulemusi, mis on esimene sissevaade Eesti ettevõtete n-ö DNAsse.
Arenguseire Keskuse ligi poolteist aastat kestnud tööturu tuleviku uurimissuund on otsi kokku tõmbamas.
Arenguseire Keskus ja Eesti Rahvusringhääling koos vabaühenduste ja ettevõtlusorganisatsioonidega kutsuvad visioonifoorumile „Viimane Vile: Kuidas me kestame?“, et valida tuleviku jaoks loodud sõiduplaanist üheskoos välja kuhu, miks, kuidas ja kellega me sõidame.
Arenguseire Keskuse kogumikus “Pikksilm” ilmus uus artikkel “ICO – mis see on ja mis saab edasi?”, mille autoriteks on NJORD Advokaadibüroo partner Anne Veerpalu, Ellex Raidla Advokaadibüroo vandeadvokaat Antti Perli ja kapitalituru ekspert Marek Pajussaar.
Arenguseire Keskus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsuvad osalema konverentsil „Mida ütleb majanduse väljavaadete kohta Eesti ettevõtete DNA?”.
Arenguseire Keskuse kogumikus “Pikksilm” ilmus uus artikkel “Teisenev maailmamajandus: muutuvad jõuvahekorrad ja arengukontekstid”, mille autoriks on Tallinna Ülikooli strateegilise juhtimise ja tuleviku-uuringute professor Erik Terk.
Klassikalise töösuhte kõrvale on tänapäeval tekkinud mitmeid uusi töövorme ja töösuhted on muutunud mitmekesisemaks, mistõttu töösuhet on üha keerulisem määrata ning märkimisväärne hulk töötegijaid jääb ilma töötamisest tulenevast kaitsest ja sotsiaalkindlustusgarantiidest.
Arenguseire Keskuse tellitud uuringust selgub, et Eesti ettevõtete strateegias keskendutakse eelkõige olemasolevate klientide vajadustele, mitte turgude ootusele laiemalt. Arendustegevuse keskmes on aga tootmise efektiivsemaks muutmine, mitte toote- ja teenuseportfelli mitmekesistamine. Tahaplaanile jäävad ka investeeringud tehnoloogiasse ning teadus- ja arendustegevusse.
Arenguseire Keskuse tellitud uuringust selgub, et kriisijärgsetel aastatel on tootlikkuse kasv Eestis aeglustunud. Võrreldes tootlikkuse esirinnas olevate Põhjamaadega iseloomustab Eestit kõrgem investeerimine seadmetesse ja madalam investeerimine inimestesse ning teadus- ja arendustegevusse.