Raport: Iga neljas lapsevanem on laste õpingute toetamiseks kasutanud eraõpetaja abi

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko tõi välja, et eraõpetajad aitavad täita lünka õpilaste ja vanemate ootuste ning kooliõppe tegeliku sisu vahel. “Eraõpetajate kasutamine on paljudes riikides tavaline, eriti jõukamate perede seas. Teaduskirjanduses  seostatakse eraõpetajate kasutamise kasvu peamiselt sotsiaalse konkurentsi, koolide pingeridade ja eksamikeskse õppega, millega kaasneb surve lastele ja peredele,” selgitas Kindsiko.

Suurim vajadus õpilaste toetamiseks avaldub 7.–9. klassis ning tipp saavutatakse 9. klassis, kus lisatuge otsitakse eelkõige matemaatikas ning eesti ja inglise keeles.

Eestis tehtud küsitluse tulemustest nähtub, et eraõpetajaid kasutatakse kõige enam Ida-Virumaal (46%), Harjumaal (36%) ja Tartumaal (24%). Tallinnas on oma laste koolitee jooksul eraõpetaja abi kasutanud 39% lapsevanematest.

Ida-Virumaa ning osaliselt ka Harjumaal võib eraõpetajate palkamist seletada laste vajadusega saada lisatuge eesti õppekeelele üleminekuga seoses. Harju- ja Tartumaal on eraõpetajate kasutamine seotud kõrgema keskmise sissetulekuga, mis suurendab perede võimekust pakkuda tasulist lisatuge.

Keskmiselt on eraõpetaja tunnihinnaks 20–29 eurot. Sealjuures 45% eraõpetaja abi kasutanud peredest on kõige suurema abivajadusega aastal kulutanud eraõpetajale 100–499 eurot, 21% lapsevanematest 500–999 eurot ning 23% 1000 eurot või enam.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et eraõpetajate kasutamist võivad soodustada ka õpetajate nappus ning koolisüsteemi puudujäägid. 41% eraõpetaja abi kasutanud vanematest leidis, et kool ei suuda pakkuda piisavat tuge, samuti tuuakse sagedasti välja vajadus valmistuda eksamiteks ja katseteks (34%) ning täita õpilünki ainetes (33%).

“Eraõpetajaid kasutatakse sageli selleks, et toetada õpilasi eksamiteks valmistumisel ja suurendada enesekindlust teatud õppeainetes. Samas on Eestis mitmel pool ka aineõpetajate ja tugispetsialistide puudus, mis võib tekitada olukorra, kus õpilane ei saa koolist vajalikku tuge ning pere pöördub seetõttu eraõpetajate poole,” tõdes Kindsiko ning lisas, et eraõpetajate turg paljastab kahte vastuolulist nähtust. “Ühelt poolt soovitakse eraõpetaja abil kompenseerida koolisüsteemi puudujääke. Teisalt aga on vanematel sotsiaalne surve kujundada oma lapsest konkurentsivõimelisem õppur ning eratunnid on pigem seotud edu ja eeliste säilitamisega, kui tegelike õpiraskuste ületamisega,” selgitas Arenguseire Keskuse ekspert.

Küsitlusuuringu  tulemused näitavad, et eraõpetaja abi kasutamine on valdavalt tõhus ja võib lapse tulemusi märkimisväärselt parandada. Üle 60% eraõpetaja abi kasutanud vanematest vastas, et eraõpetaja abiga saavutas laps olulise või väga olulise edasimineku.

Arenguseire Keskus juhib lühiraportis tähelepanu, et eraõppe lai levik võib süvendada hariduslikku kihistumist, eriti kui eraõpetaja kasutamine tuleneb koolisüsteemi puudustest. Õpilased, kelle peredel on võimalus maksta eratundide eest, saavad edumaa. Nii sõltuvad haridusvõimalused mitte ainult koolist, vaid üha enam ka perede majanduslikust olukorrast.

Küsitluse viis läbi Arenguseire Keskuse tellimisel Norstat. Kokku vastas 2000 vanemat, kellel on vähemalt üks 6–19-aastane laps. Küsitlus toimus veebi teel nii eesti kui ka vene keeles.

Lühiraport “Eraõpetajate abi kasutamine Eestis“ on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Õpetajate järelkasvu tulevik“, mille eesmärk oli globaalsete ja siseriiklike trendide põhjal töötada välja õpetajate vajaduse ja järelkasvu stsenaariumid aastani 2040.