Raport: õppijate veebilembus paneb kõrgkoolid proovile

„Koroonapandeemia on andnud tugeva panuse inimeste valmisolekusse veebi kaudu hariduse omandamiseks ja sellega tuleb oma konkurentsivõime säilitamiseks ka Eesti kõrgharidussüsteemil järjest enam arvestada,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Samas konkurents on karm, sest maailma tippülikoolid pakuvad veebis järjest enam õppematerjale ja –võimalusi.“

Uku Varblase sõnul muudabki täielikult või osaliselt veebi kaudu antav haridus kaugemas tulevikus oluliselt konkurentsiolukorda ja avab järjest enam haridusturgu välisülikoolidele.

„Eesti ülikoolide eelisteks lisaks emakeelsele õppele on seni olnud lähedus ja asukoht, mis hariduse digipöörde käigus kaotavad järjest oma tähtsust,“ ütles ta. „Seega on Eesti kõrgharidussüsteemi valmisolek digipöördeks konkurentsivõime säilitamisel üks sõlmküsimusi. See aitaks paremini vastata inimeste viimastel aastatel oluliselt suurenenud valmisolekule omandada haridust veebi vahendusel,“ märkis ta. „Samas ei pruugi õppurite huvi säilitamiseks just Eesti kõrgkoolide vastu piisata standardsete veebikursuste olemasolust, vaid tuleb suuta eristuda ja pakkuda midagi teisiti või lisaks, näiteks personaalset tagasisidet või mentorlust. See aga suurendab digiõppe pakkumise kulusid,“ lisas Varblane.

Eurostati andmetel olid Eesti elanikud vanuses 25 – 64 aastat Hollandi, Islandi ja Sloveenia järel Euroopa Liidus suurimad veebikursustel osalejad – 2021. aastal oli viimase kolme kuu jooksul osalenud mõnel veebikursusel juba 35% vanusegrupist (2019. aastal 15%).

Uku Varblase sõnul tuleb suure trendina esile, et õppimine ei koondu enam ka üksnes inimese elukaare algusesse. „Järjest enam õpitakse üle elukaare ja just seda, mida parasjagu on tarvis. Sel juhul ei saagi tudengilt paraku eeldada enam täisajaga õppimist ja seda soosiv rahastamismudel on ajale jalgu jäämas.“

Laadi raport alla:

20.02.2022

Kõrghariduse arengusuundumused

Kõrghariduse tulevikku kujundavad uued tehnoloogiad, rahvusvahelistumine, personaliseerumine ja ühiskondlike ootuste muutumine. Eesti elanikud (vanuses 25–64 aastat) on Hollandi, Islandi ja Sloveenia järel Euroopa Liidus ühed suuremad veebikursustel osalejad. 2021. aastal läbiviidud küsitlus näitas, et viimase kolme kuu jooksul on osalenud selles vanusegrupis mõnel veebikursusel 35% inimestest (2019. aastal 15%).

2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks Eesti kõrghariduse tulevik, mis vaatleb kõrghariduse arengusuundumusi ja võimalusi järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.