Raport: Platvormitöö pole paljudele karjäärivalik, vaid toimetulekustrateegia

Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller selgitas, et platvormimajandus on viimastel aastatel muutunud mitmekesisemaks ning on Eesti majandusse sügavamalt integreerunud. “Platvormitöö ei piirdu enam üksnes taksoteenuste ja toidukulleri tööga ning selle levik mõjutab nii tööturu struktuuri kui ka majanduse konkurentsivõimet. Platvormitöö on laienenud paljudesse valdkondadesse, muutudes tavapäraseks õigusnõustamises, raamatupidamises, tarkvaraarenduses, aga ka disaini ja sisuloome valdkondades,” ütles Miller.

Eestis oli 2024. aastal registreeritud 17 platvormitööd vahendavat ettevõtet ning nende müügitulu ulatus Eesti turul kokku üle 21 miljoni euro.

Tartu Ülikooli poolt läbi viidud FIE, OÜ ja LHV ettevõtluskonto vormis platvormitööd tegevate inimeste küsitlus näitas, et regulaarsetest platvormitöö tegijatest teenib kogu sissetuleku platvormitöö kaudu 10% küsitletuist, ülejäänud kombineerivad seda palgatöö või pensioniga. Platvormitöö peamiseks eeliseks peetakse paindlikkust.

Kohapõhiseid töid, nagu kullerteenused ja sõidujagamine teeb regulaarselt ligi kolmandik küsitletud platvormitöö tegijatest. Seejuures selgus murettekitava trendina, et neist paljud töötavad enam kui 50 tundi nädalas, mis koormab tervist ja piirab õppimisvõimalusi.

Veebipõhiseid töid teeb ligi pool küsitletud platvormitöö tegijatest, kes näevad selles võimalust laiendada oma kliendibaasi ja siseneda rahvusvahelistele turgudele.  Veebipõhised tööd on koormuse poolest leebemad, kuid ka seal esineb ebastabiilsust ja tugevat konkurentsi, mis sunnib töötajaid leppima madalama hinnaga, kompenseerides seda enamate töötundidega.

Töögrupi juht, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi linnauuringute professor Tauri Tuvikene tõi välja, et seniste platvormitöö trendide jätkudes süveneb tööturu polariseerumine. “Kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistid kasutavad platvorme karjääris edasi liikumiseks, kuid madalama sissetulekuga rühmad võivad jääda lõksu ebakindlasse ja kurnavasse kohapõhisesse töövormi. Näiteks veerand küsitletud kulleritest ja taksojuhtidest töötab üle täistööaja, mõni isegi 70–100 tundi nädalas, samas kui täistööajaks peetakse Eestis 40 tundi nädalas,” nentis Tuvikene.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis “Platvormitöö tegijate olukord Eestis” välja, et platvormitööd iseloomustab Eestis puudulik ja ebastabiilne sotsiaalkaitse. Uuringust selgus, et küsitletud  regulaarset platvormitööd tegevatest inimestest on 14% ilma ravikindlustuseta ning töötuskindlustusega on kaetud vaid 32%. Pensionimakseid riiklikku süsteemi teeb 31% küsitletud platvormitöö tegijatest.

Lühiraport “Platvormitöö tegijate olukord Eestis” põhineb Arenguseire Keskuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud platvormitöö uuringu  esimestel vahetulemustel. Tellimus on jätk Arenguseire Keskuse tuleviku töö uurimissuunale, mille raames kaardistati platvormitööd Eestis aastail 2018 ja 2021. Platvormitöö uuringu viivad läbi TalTech, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool ning seda rahastavad Eesti Teadusagentuur ja MKM.