Uuring: andmevabadus vajab Eestis selgemat vastutajat

„Kui andmekaitse eestseisja on Andmekaitse Inspektsiooni näol olemas, siis Eesti riigisüsteemis puudub selge andmevabaduse eestseisja,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu. „Tulemuseks on viimase 20 aasta jooksul suurenenud piirangud avalikule teabele ja selle kasutamisele. Näiteks on suurendatud isikuandeid sisaldava teabe hulka, millele on võimalik kehtestada piirang kuni 110 aastaks.“

Vallistu rõhutas, et kui riigisüsteemis puudub selge eestseisja ja vastutaja andmevabaduse edendamisele, siis ongi tulemuseks järjest suuremad piirangud. „Ametnike poolt on see inimlikult mõistetav käitumine, sest andmekaitse poole kaldu lähenemise puhul ei soovi keegi võtta täiendavaid ja piiripealseid riske,“ märkis ta. „Andmevabaduse piiramisel on tulemuseks aga see, et näiteks majandusese edendamiseks pole mõistlikus mahus andmeid võimalik kasutada.“

Uuringu „Avaliku teabe kasutamise võimalused“ pressiesitlus toimus 18. oktoobril kell 11 Arenguseire Keskuse suures saalis (Toompea 1, Tallinn). Uuringut tutvustasid Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu ja advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Maarja Pild, kommenteerivad justiitsminister Lea Danilson-Järg ja õigusteadlane Kärt Pormeister.

2022. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks andmevabaduse tulevik, milles käsitletakse keskseid arengusuundumusi ning valikuid Eesti andmemajanduse ja andmepõhise riigivalitsemise edasisel arendamisel aastani 2035. Andmevabaduse seiretöö osaks on ka avaliku teabe kasutamise võimaluste uuring, milles hinnatakse avaliku teabe õiguslikku ja praktilist kasutatavust Eestis.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.