Uus raport: tervishoius tuleb suurendada efektiivsust ja saada kulud kontrolli alla

Arenguseire Keskuse ekspert ja uurimissuuna juht Kaupo Koppel selgitas, et Eesti tervishoiukulud on viimastel aastatel kasvanud kiirenevas tempos. “Tervisekassa kulud ületavad tulusid ligi 100 miljoni euroga aastas, kuid seni on tervishoiul aidanud pinnal püsida COVID-i aegne ajutine lisarahastus ning püsieraldis mittetöötavate pensionäride eest. Tänaseks oleme olukorras, kus nende meetmete mõju on ammendunud,” tõdes Koppel.

Viimaste prognooside järgi lõppevad Tervisekassa reservid 2029. või hiljemalt 2030. aastal.

11.11.2025

Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035

Eesti tervishoiusüsteem tugineb solidaarsele ravikindlustusele, mille korral tööealised ja terved inimesed panustavad nii enda kui ka teiste ravikindlustatute ravikulude katmisesse. Teenuseid rahastab ja korraldab keskselt Tervisekassa. Kaks kolmandikku tervishoiu tuludest tuleb sotsiaalmaksust, mida maksavad töötavad inimesed, kes moodustavad ligikaudu poole kõigist ravikindlustatutest.

Arenguseire Keskus toob värskes raportis välja, et üle poole tervishoiukulude kasvust on põhjustanud tervishoiutöötajate palgatõus, mis avaldas positiivset mõju tervishoiutöötajate väljarände pidurdamisele. Alates 2012. aastast on arstide ja õdede lahkumine Eestist langenud kümme korda.

Samas tuuakse raportis välja, et jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb parandada tervishoiu valdkonna efektiivsust.

“Kulude kontrolliks võiks Eesti Hollandi eeskujul kasutusele võtta nutikad digilahendused, mis leiavad dubleerivaid või ebavajalikke protseduure ja ravimeid. Lisaks oleks üheks lahenduseks üleminek sellistele tervishoiuteenuste eest maksmise mudelitele, mis arvestavad teenuste kvaliteeti ja ravitulemusi, vähendades ületarbimist,” ütles Koppel. Esimeseks sammuks võiks olla näiteks rahastuslepingute osaline sidumine järjekordade pikkuse või patsientide keskmise rahuloluga.

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov tõi välja, et viimastel aastatel on Eestis kiiresti kasvanud tervishoiu eraturg ja erakindlustus, mida on tagant tõuganud maksusoodustus tööandja poolt tehtavatele kuludele töötajate tervise edendamiseks. “Erameditsiini kasutamise kasv võiks leevendada kulusurvet Tervisekassale, kuna osa patsiente leiab oma muredele lahenduse, tasudes tervishoiuteenuste eest ise või teeb seda tema tööandja. Samas on sellel arengul olulised negatiivsed kõrvalmõjud riiklikule tervishoiule,” tõdes Danilov. Näiteks kasvab konkurents tervishoiutöötajatele, mis suurendab palgasurvet ka Tervisekassa jaoks ning pikendab järjekordi riiklikus tervishoius, kuna üha rohkem arste liigub erasektorisse.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul toetab Arenguseire Keskuse raport senist teadmist, et Eesti tervishoiu rahastamine on kriisis ning vajab suuri ja süsteemseid muutusi, andes edasisteks poliitilisteks valikuteks kindlamad alusteadmised. “Tuues paralleele elustamisega – kõige hullem oleks valida mitte millegi tegemine. On selge, et peenhäälestamine või lihtsalt raha juurdepanemine meid enam ei aita,” nentis Joller.

Jolleri sõnul on koos Tervisekassaga juba alustatud põhjaliku ülevaatamisega, kust saab tervishoius raha kokku kokku hoida ja kus seda paremini kasutada, mis on toonud kaasa Tervisekassa reservide prognoositust oluliselt aeglasema sulamise järgmistel aastatel.

“Sellega võidame aega juurde pikaajalise mõjuga valikute tegemiseks. Ükski neist ei saa olema lihtne või probleemivaba, aga teha need valikud tuleb. Arenguseire Keskus pakub välja kolm võimalikku stsenaariumit ja mina lisan, et kui me ei tegutse, rakendub hoopis stsenaarium “liiga vähe ja liiga hilja ehk pankrot aastaks 2035”. See tähendab juba aga reaalselt suremuse tõusu. Küll aga peab neid valikuid tehes silmas pidama, et ei väheneks tervishoiuteenuste kvaliteet ja säiliks solidaarsuse põhimõte. Esmaste ettepanekutega tulen valitsusse järgmise aasta kevadel,” lisas ta.

Värskest raportist selgub samuti, et tööandjatele loodud maksusoodustus ei ole paraku suurendanud tööandjate huvi panustada ennetusse. Soodustust kasutatakse ülekaalukalt erakindlustuse vahendusel raviteenuste tarbimiseks.

Tööandja pakutava erakindlustusega on Eestis praeguseks kaetud ca 10% töötajatest, peamiselt suurema sissetuleku ja kõrgema haridustasemega kontoritöötajad. Väiksema sissetulekuga ning tervist kahjustavat tööd tegevatel töötajatel selline hüve üldjuhul puudub. Maksusoodustuse jätkamine ja suurendamine annab tugeva konkurentsieelise nendele ettevõtetele, kes suudavad seda oma töötajatele pakkuda ja kelle töötajate terviserisk on madalam.

Arenguseire Keskuse uus raport “Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035” toob välja välja lähema aja valikud tervishoiu rahastamisel ning analüüsib nende mõju nii riigi kuludele kui ka tervishoiu kättesaadavusele. Raporti esitluse salvestust saab järele vaadata kodulehel www.arenguseire.ee.